Katusetarindi tuleohutus: BROOF(t1–t4)
Neli erinevat katsemeetodit, mitte neli paremusastet. Kuidas hinnatakse katuse käitumist välise tule mõjul, mida tulemused tegelikult tõendavad ning millised nõuded kehtivad Eestis?
Mida BROOF-klassifikatsioon näitab?
Katust võib mõjutada ka väljastpoolt lähtuv tulekahju. Selle pinnale võivad sattuda põlevad osakesed või mõjutada katust lähedal asuva tulekahju soojuskiirgus. Katsemeetodid võimaldavad hinnata katuse käitumist standarditud välise tule mõjul. [1]
Euroopa tehniline spetsifikatsioon CEN/TS 1187:2012 määratleb neli katsemeetodit. Katsetulemused klassifitseeritakse standardi EN 13501-5 alusel. [1] [2]
Näiteks BROOF(t2) näitab, et määratletud katuse- või katusekattelahendus on saavutanud vastava klassifikatsiooni teise katsemeetodi järgi. See ei tõenda automaatselt tulemust t1, t3 või t4 meetodiga. [1]
Miks ei saa t1, t2, t3 ja t4 järjestada?
CEN/TS 1187:2012 selgitab otsesõnu, et katsemeetodid ei moodusta paremusjärjestust. Iga meetod on iseseisev ning ühe meetodi tulemust ei saa teisega automaatselt asendada. [1]
Suurem t-number ei tähenda kõrgemat tuleohutustaset.
Ühe meetodi klassifikatsioon ei tõenda automaatselt teise tulemust.
Piktogrammi aluseks on CEN/TS 1187:2012 käsitlusala märkus katsemeetodite sõltumatuse ja paremusjärjestuse puudumise kohta. [1]
Milles nelja katsemeetodi erinevus seisneb?
Kõigis neljas meetodis kasutatakse põlevat tuleallikat, kuid katsetingimused ning hinnatavad nähtused erinevad. Efectise labor selgitab neid eraldi katseolukordadena, mitte ühe katse järjest tugevamate versioonidena. [2]
t1 Põlev tuleallikas
t2 Tuleallikas ja tuul
t3 Tuleallikas, tuul ja kiirgus
t4 Kaheetapiline katse
Neljas meetod sisaldab kahte eraldi etappi ning kasutab tuleallikat, tuult ja täiendavat soojuskiirgust vastavalt meetodi katsekorrale. [1]
Efectise kirjelduses seostatakse seda välise tule ja lähedal asuva tulekahju kiirgusmõju hindamisega. Tegemist on labori selgitusega, mitte kõigi tegelike tulekahjude täpse mudeliga. [2]
Joonised näitavad katsemeetodite põhilisi mõjureid. Need ei kujuta katseaparatuuri tegelikku geomeetriat, tuleallikate täpset kuju ega katsete ajaliselt täpset kulgu.
Katsemeetodite tehniline võrdlus
Tabel koondab katsete peamised erinevused. See ei ole tuleohutuse paremusjärjestus. [1] [2]
| Omadus | t1 | t2 | t3 | t4 |
|---|---|---|---|---|
| Põlev tuleallikas | Jah | Jah | Jah | Jah |
| Kontrollitud õhuvool | Ei | Jah | Jah | Jah |
| Täiendav soojuskiirgus | Ei | Ei | Jah | Jah |
| Kaheetapiline metoodika | Ei | Ei | Ei | Jah |
| Tule leviku hindamine tarindis | Jah | Jah | Jah | – |
| Tule läbitungimise hindamine | Jah | – | Jah | Jah |
Märk „–” tähendab, et vastavat nähtust ei ole CEN/TS 1187 käsitlusalas selle meetodi hinnatavate nähtuste hulgas nimetatud. Täpsed klassifitseerimiskriteeriumid on standardis EN 13501-5. [1] [2]
Miks ei ole t2 teiste katsete etalon?
Kuigi t2 kasutab põleva tuleallika kõrval kontrollitud õhuvoolu, ei tee see meetodit t1-st kõrgemaks tuleohutusklassiks. Samuti ei tähenda t3 või t4 täiendavad katsemõjurid automaatselt järjest kõrgemat tuleohutustaset. [1]
Erinevate meetodite tulemusi ei saa automaatselt üksteiseks teisendada. Katsetingimused ja hindamiskriteeriumid on erinevad. [1]
Sellest ei saa järeldada, et lahendus oleks t2-katses läbi kukkunud või tuleohutuselt kehvem. Olemasolevad dokumendid ei tõenda lihtsalt selle lahenduse t2-klassifikatsiooni. [1]
Samal ajal ei anna t1 ega t3 tulemus õigust märkida klassifikatsiooniks automaatselt BROOF(t2). Konkreetse ehitise õiguslikele nõuetele vastavust tuleb hinnata eraldi. [6]
Kas t2 ja t3 sobivad iga kujuga katusele?
CEN/TS 1187 käsitlusala kohaselt ei ole t2 ja t3 kohaldatavad geomeetriliselt ebakorrapäraste katuste ega katusele paigaldatud seadmete, näiteks katuseakende ja ventilatsiooniseadmete, hindamiseks. [1]
See on katsemeetodi kasutusala piirang, mitte tõend selle väiksemast väärtusest. Konkreetse katuse või elemendi hindamisel tuleb eristada katsemeetodi sobivust ning projektile esitatavaid tuleohutusnõudeid.
Efectis kirjeldab näiteks t1-meetodi kasutamist polükarbonaadist katuseakende hindamisel. See on konkreetse laborikatse näide, mitte üldine reegel kõikide katuseakende kohta. [7]
Katusekattematerjal ei ole sama mis katusetarind
Illustratiivne kihistus. Tegelikud katusekonstruktsioonid võivad sellest märkimisväärselt erineda.
Miks on oluline kogu katsetatud lahendus?
Kiwa BDA Testing kirjeldab välise tulega kokkupuute katsetamist katusesüsteemide hindamisena. Testitulemused on katsetatud konstruktsiooni klassifitseerimise aluseks. [4]
Tulemust võivad mõjutada katuse aluspind, kihistus, soojustus ning konstruktsiooni muud omadused. Seetõttu tuleb klassifikatsiooni rakendamisel kontrollida, millisele lahendusele see kehtib. [4] [5]
Näiteks ei saa eeldada, et konkreetse SBS-rullmaterjaliga saavutatud klassifikatsioon laieneb kõigile võimalikele katusetarinditele, kus sama materjali kasutatakse. Sama põhimõte puudutab ka teisi katusekattematerjale.
Kas katsetulemuse saab üle kanda teisele aluskonstruktsioonile?
Mitte automaatselt. Klassifikatsiooni kehtivus sõltub katsetatud lahendusest ja dokumentides määratud kasutusalast. [4]
EGOLF on oma 2015. aastal avaldatud seisukohadokumendis käsitlenud t1-katsete tulemuste laiendamise probleemi, mis puudutab muu hulgas puitlaastplaadist ja trapetsplekist aluskonstruktsioone ning EPS-soojustust. EGOLFi seisukoht juhib tähelepanu sellele, et standardset kasutusala laiendamise eeldust ei pruugi olla alati põhjendatud käsitleda kõige ebasoodsama katselahendusena. [5]
Tegemist on laborite ühenduse konkreetse metoodilise tähelepanekuga, mitte väitega, et t1-meetod oleks üldiselt sobimatu või kõik varasemad klassifikatsioonid valed.
Millised BROOF-nõuded kehtivad Eestis?
Eesti katuse ja katusekatte tuleohutust käsitleb siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 16. Alljärgnev eristab määruse üldnõuet ja seal sätestatud kasutustingimusi. [6]
Määruse üldnõude järgi peab katusekatte väline tuletundlikkus olema BROOF(t2–t4). Üldnõue ei nimeta üksnes BROOF(t2). [6]
Sama lõike järgi loetakse savist, eterniidist või betoonist katusekivid ning metallist katusekattematerjal vastavaks BROOF(t2) nõudele. [6]
Määrus võimaldab kasutada BROOF(t1) klassifikatsiooniga katusekattematerjali tulekoldeta hoonel või muul hoonel, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu hoonele endale ega naaberhoonetele. [6]
Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. [6]
Mida kontrollida klassifikatsiooniaruandes?
Katsetulemust tuleb hinnata koos katsetatud konstruktsiooni, lubatud kasutusala ja konkreetsele ehitisele esitatavate nõuetega. [4] [6]
Katsemeetod
Kas klassifikatsioon on t1, t2, t3 või t4? Kas selle lahenduse kohta on dokumenteeritud mitu tulemust?
Katsetatud tarind
Millise katusekatte, aluspinna, kihistuse ja kinnituslahenduse kohta dokument kehtib?
Kasutusala
Millised muudatused on klassifikatsiooni järgi lubatud? Kas lahendus tõendab projekti nõuetele vastavust?
Korduma kippuvad küsimused
Kas BROOF(t1) on BROOF(t2)-st madalam klass?
Ei saa nii järeldada. t1 ja t2 on erinevad katsemeetodid, mitte järjestatud tuleohutustasemed. [1]
Kas BROOF(t3) tähendab automaatselt ka BROOF(t2)?
Ei. Ühe katsemeetodi tulemus ei asenda automaatselt teise meetodi klassifikatsiooni. [1]
Kas samal katuselahendusel võib olla mitu BROOF-klassifikatsiooni?
Jah, kui vastavad tulemused on dokumenteeritud. Iga klassifikatsiooni kasutusala tuleb hinnata eraldi. [4]
Kas sama katusekate saavutab kõigis tarindites sama tulemuse?
Seda ei saa automaatselt eeldada. Klassifikatsiooni kehtivus sõltub katsetatud lahendusest ja lubatud kasutusalast. [4] [5]
Kas Eestis nõutakse alati just BROOF(t2)?
Ei. Määruse nr 17 § 16 lõike 3 üldnõue nimetab BROOF(t2–t4). Lõige 4 võimaldab kindlatel tingimustel kasutada ka BROOF(t1) klassifikatsiooniga katusekattematerjali. [6]
Kas t2 ja t3 sobivad iga katuseelemendi katsetamiseks?
Ei. CEN/TS 1187 käsitlusala näeb t2 ja t3 puhul ette kohaldatavuse piirangud geomeetriliselt ebakorrapäraste katuste ja katusele paigaldatud seadmete hindamisel. [1]
Õige küsimus ei ole, milline t-number on suurem
Katsemeetodid t1, t2, t3 ja t4 on iseseisvad ning ei moodusta paremusjärjestust. Ühe meetodi tulemusega ei saa teise meetodi klassifikatsiooni automaatselt asendada. [1]
Katseklassifikatsiooni mõistmiseks tuleb teada, milline meetod oli kasutusel, millist katuse- või katusekattelahendust hinnati ning millisele kasutusalale klassifikatsioon kehtib. [4]
Konkreetse projekti tuleohutusnõuetele vastavus on eraldi kontrollitav küsimus. [6]
Kasutatud allikad
Katsemeetodite selgitused põhinevad standardi käsitlusalal ja katsetamislaborite avaldatud materjalidel. Eesti õigusnõuete puhul on kasutatud Riigi Teatajat.
Nelja katsemeetodi käsitlusala, kohaldatavuse piirangud, paremusjärjestuse puudumine ja meetodite vastastikune asendamatus.
https://www.sis.se/en/produkter/environment-health-protection-safety/protection-against-fire/fireresistance-of-building-materials-and-elements/siscents11872012/12.12.2023. Nelja meetodi ülevaade, t4 katse aparatuur ja tulemuste klassifitseerimine.
https://efectis.com/en/broof-t4-test-new-apparatus/CEN/TS 1187 katsemeetodi 2 laboratoorne käsitlus.
https://www.kiwa.com/nl/nl/diensten/testen/burning-brand-wind/Katusekonstruktsioonide katsetamine, klassifitseerimine ja tulemuste laiendatud kasutusala.
https://www.kiwa.com/nl/nl/diensten/testen/brandproeven-op-daken/Väljastatud 24.02.2015. t1 katsetulemuste otsese kasutusala laiendamisega seotud metoodilised tähelepanekud.
EGOLF – Position Paper 002-2012 (PDF)Siseministri määrus nr 17, § 16 „Katuse ja katusekatte tuleohutus”. Redaktsioon jõustunud 01.03.2021.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12302202101326.08.2025. Laboratoorse välise tulekatse kirjeldus ja polükarbonaadist katuseakende t1-katse näide.
https://efectis.com/en/external-fire-exposure-test-for-roofs-versatile-and-photogenic/