Kuidas saada toetust katuse või fassaadi renoveerimiseks EISA kaudu?

Katuse või fassaadi renoveerimine on suur investeering, kuid EIS-i toetus aitab sobiva meetme korral katta olulise osa tööde maksumusest. Toetuse saamine ei alga siiski ehitajalt ruutmeetrihinna küsimisest. Kõigepealt tuleb selgeks teha hoone tehniline seisukord, kavandada vajalikud tööd ning siduda need toetuse energiatõhususe nõuetega.

Seejuures ei ole määrav, kas olemasoleval viilkatusel on vana eterniit, betoonkivi, savikivi või plekk. Renoveerimise lähtekoht on olemasoleva katuse ja selle konstruktsioonide seisukord. Samamoodi ei pea vana krohvitud fassaadi uuesti krohvima – selle asemele saab projekteerida kaasaegse tuulduva fassaadisüsteemi.

Hästi ettevalmistatud projekt annab kolm eelist: taotlus saab korrektselt esitatud, ehitajad teevad võrreldavad pakkumised ja tööde käigus tekib vähem kulukaid üllatusi.

Mille jaoks EIS toetust annab?

EIS-i rekonstrueerimistoetused on suunatud hoonete energiakasutuse vähendamisele, sisekliima parandamisele ja konstruktsioonide kasutusea pikendamisele.

Korterelamute toetatavate tööde hulka kuuluvad muu hulgas katuse ja katuslae rekonstrueerimine ning soojustamine, fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, ventilatsiooni uuendamine, küttesüsteemide rekonstrueerimine ning nende töödega seotud projekteerimine ja järelevalve.

Väikeelamute puhul käsitletakse toetatava tööna katuse, katuslae või pööningulae soojustamist koos sellega kaasnevate töödega. Fassaadi puhul toetatakse välisseinte, sokli või vundamendi soojustamist ja seotud töid.

Katusekatte uuendamise seos soojustamisega peab olema projektis ja eelarves selgelt põhjendatud. Näiteks kui kaldkatuse soojustamiseks tuleb olemasolev katusekate eemaldada ning pärast tööde lõpetamist taastada, moodustab katusekatte uuendamine osa terviklikust rekonstrueerimistööst.

Toetust ei taotleta lihtsalt uue katusekatte või fassaadiplaadi ostmiseks. Toetuse aluseks on hoone energiatõhusust parandav rekonstrueerimislahendus.

Taotlusvoorude tingimused, toetuse määrad ja maksimaalsed summad muutuvad. Seetõttu tuleb enne projekteerimise ja ehitustööde tellimist kontrollida konkreetse avatud meetme nõudeid.

Eramaja ja korterelamu taotlemine on erinevad protsessid

Eramaja omanik ja korteriühistu taotlevad toetust eri meetmetest.

Väikeelamu puhul alustatakse olemasoleva energiamärgise kontrollimisest, kavandatud tööde mõju hindamisest ja vajaliku ehitusprojekti koostamisest. Töödega peab paranema hoone energiatõhusus vähemalt toetuse tingimustes nõutud tasemel.

Korterelamu rekonstrueerimist juhib korteriühistu. Protsessi kaasatakse tehniline konsultant, koostatakse ehitusprojekt, korraldatakse finantseerimine ning võetakse vastu vajalikud üldkoosoleku otsused. Pärast toetuse taotlemist korraldatakse nõuetekohased hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks.

Mõlemal juhul peab enne taotluse esitamist olema selge:

• millised konstruktsioonid vajavad renoveerimist;

• milline energiatõhususe tulemus saavutatakse;

• milline on tööde hinnanguline maksumus;

• kui suur on omafinantseering;

• milliseid dokumente taotlusele lisatakse.

Olemasoleva viilkatuse renoveerimine

Renoveerimist vajav viilkatus võib olla kaetud vana eterniidi, betoonkivi, savikivi, profiilpleki või valtsplekiga. Olemasolev katusematerjal määrab lammutamise ja jäätmekäitluse töömahu, kuid rekonstrueerimise tegelik ulatus selgub alles katuse aluskonstruktsiooni hindamisel.

Eramu tavapärase viilkatuse puhul tuleb kontrollida eelkõige:

• sarikaid ja nende toetuspunkte;

• roovituse seisukorda;

• katuse võimalikke läbivajumisi;

• räästa- ja harjapiirkonda;

• korstnate, katuseakende ning läbiviikude ümbrust;

• katusealuse tuulutust;

• olemasolevat soojustust ja niiskuskahjustusi.

Pööningult tehtud ülevaatus annab osa vajalikust infost. Sarikate pealmised küljed, roovituse kahjustused ja räästasse kogunenud niiskus tulevad sageli nähtavale alles pärast vana katusekatte eemaldamist.

Praktikas tähendab see, et katuse renoveerimise esialgne eelarve peab arvestama ka võimalike konstruktsiooniparandustega. Kui kahjustatud sarikas või pehkinud roovitus avastatakse alles ehituse käigus, tuleb need enne uute kihtide paigaldamist korda teha.

Ulatusliku kahjustuse, katuse läbivajumise või kandekonstruktsiooni muutmise korral koostab parandamise lahenduse ehitusinsener. Ehitaja ei tohi otsustada kandekonstruktsiooni tugevdamist objektil oletuse või harjumuse järgi.

Uue katuse kvaliteedi määrab suuresti see, mis jääb katusekatte alla: terved sarikad, sirge roovitus, toimiv tuulutus ja korrektselt teostatud sõlmed.

Katuse rekonstrueerimise tegelik töömaht

Katuse renoveerimine hõlmab rohkem kui vana katte eemaldamist ja uue paigaldamist. Tööde koosseis kujuneb projekti ja avatud konstruktsioonide seisukorra järgi.

Tavaliselt tuleb arvestada järgmiste töödega:

• tellingute ja kukkumiskaitse paigaldamine;

• olemasoleva katusekatte eemaldamine;

• jäätmete sorteerimine ja käitlemine;

• sarikate, roovituse ning räästakonstruktsioonide parandamine;

• soojustuse paigaldamine või täiendamine;

• aluskatte, tuulutusvahe ja uue roovituse rajamine;

• katusekatte paigaldamine;

• harja, neelude ja räästaste ehitamine;

• korstnate, katuseakende ning läbiviikude tihendamine;

• vihmaveesüsteemi ja katuse turvaelementide paigaldamine.

Olemasoleva katusekatte tüüp mõjutab töökorraldust. Vana kivikatuse eemaldamisel tuleb arvestada materjali kaalu ja ohutu allatoomisega. Plekk-katuse puhul vajavad tähelepanu vanad liitekohad, kinnitused ja võimalik korrosioon. Eterniitkatuse puhul tuleb enne lammutamist välja selgitada, kas materjal sisaldab asbesti.

Artiklis ei ole vaja hakata kirjeldama, milline uus katusekate on „kõige parem“. Uue materjali valik tehakse projekti, katuse kalde, hoone arhitektuuri, konstruktsioonide kandevõime ja tellija eelarve järgi.

Vana eterniit nõuab eraldi töökorraldust

Vana eterniit võib sisaldada asbesti. Asbesti sisaldava katuse eemaldamine on eritingimustega töö, sest plaatide purunemisel vabanevad tervisele ohtlikud kiud.

Enne lammutamist tuleb välja selgitada, kas olemasolev materjal sisaldab asbesti. Töö korraldatakse nii, et plaate purustatakse võimalikult vähe, jäätmed pakendatakse nõuetekohaselt ning antakse üle vastavat jäätmeliiki vastu võtvale käitlejale.

Hinnapakkumisest peab selgelt nähtuma:

• kas vana eterniidi eemaldamine sisaldub hinnas;

• kes korraldab pakendamise;

• kes vastutab transpordi eest;

• kas jäätmekäitlustasu kuulub pakkumisse;

• millised tööohutusmeetmed on ette nähtud.

Kui need read puuduvad, ei ole pakkumise lõpphind tegelikult teada.

Vana fassaad saab renoveerida tuulduva süsteemina

Vana krohvitud fassaad ei kohusta paigaldama uut krohvitud kontaktfassaadi. Olemasoleva seina ette saab projekteerida tuulduva fassaadisüsteemi, kus uus välisvooder on hoone kandvast seinast ja soojustusest õhuvahega eraldatud.

Tüüpilise tuulduva fassaadi kihid on:

1. olemasolev sein;

2. vajalikud aluspinna ja konstruktsiooni parandused;

3. soojustus;

4. tuuletõkkekiht;

5. fassaadi aluskonstruktsioon;

6. tuulutusvahe;

7. fassaadikate.

Tuulutusvahe aitab juhtida fassaadikatte taha jõudnud niiskuse konstruktsioonist välja. Süsteemi toimimiseks peavad õhu sisse- ja väljapääsud olema õigesti dimensioneeritud ning avatuna säilima ka pärast sokli-, akna- ja räästadetailide paigaldamist.

Vana lahtine krohv ei saa jääda uue konstruktsiooni varjatud ohuks. Varisemisohtlikud kihid eemaldatakse, praod ja kahjustatud müüritis parandatakse ning fassaadi kinnitused viiakse kandvasse aluspinda. Vajaduse korral tehakse kinnitite väljatõmbekatsed.

Tuulduv fassaad ei ole lihtsalt dekoratiivplaat seina ees. See on soojustusest, tuuletõkkest, aluskonstruktsioonist, õhuvahest, kinnitustest ja välisvoodrist koosnev süsteem.

Millist fassaadilahendust saab kasutada?

Fassaadimaterjali valik tehakse arhitektuurse lahenduse, hoone kõrguse, tuleohutuse, koormuste, aluskonstruktsiooni ja eelarve järgi.

Tuulduvas süsteemis saab kasutada näiteks:

• kiudtsementplaate ja kiudtsemendist voodrilaudu;

• ACP-alumiiniumkomposiitpaneele;

• dekoratiivkivi ja telliseilmelisi lahendusi;

• klaaskiudbetoonist fassaadipaneele;

• metallist fassaadikatteid;

• erinevate materjalide kombinatsioone.

Need materjalid ei ole omavahel lihtsalt ühe ruutmeetrihinna põhjal võrreldavad. Paneelide mõõt, kaal, kinnitusviis, vuugilahendus ja vajalik aluskarkass mõjutavad kogu fassaadi maksumust.

Sandwich-paneel vajab eraldi käsitlust. See ei ole alati olemasoleva seina ette paigaldatav tuulduva fassaadi välisvooder, vaid võib moodustada ise hoone soojustatud välisseina. Sandwich-paneeli kasutamine olemasoleva elamu renoveerimisel peab seetõttu tulenema konkreetsest ehitusprojektist ja hoone konstruktsioonist.

Kõige keerulisemad kohad on fassaadi servad ja liited

Suure sirge seinapinna katmine on tavaliselt töö lihtsam osa. Suurem osa tehnilistest küsimustest tekib kohtades, kus fassaad kohtub hoone teiste osadega.

Läbi tuleb projekteerida:

• aknapaled ja aknalauad;

• sokli ning fassaadi ühendus;

• fassaadi ülemine serv ja räästas;

• rõdud ning varikatused;

• vihmaveetorude kinnitused;

• ventilatsiooniavad ja läbiviigud;

• valgustid, kaablid ning muud fassaadile kinnitatavad elemendid;

• erinevate fassaadimaterjalide ühenduskohad.

Aknapaled peavad mahtuma soojustuse ja uue fassaadikatte lahendusse. Sokli juures tuleb vältida vee liikumist soojustusse. Fassaadi ülaosas peab tuulutusvahe saama õhu välja juhtida, ilma et sademed pääseksid konstruktsiooni.

Rõdude ja varikatuste juures kontrollitakse lisaks viimistlusele ka olemasolevate konstruktsioonide seisukorda. Pragunenud betoon, korrodeerunud armatuur või nõrgad kinnitused tuleb enne uue fassaadi sulgemist korda teha.

Energiatõhususe lahendus koostatakse ühe korra ja kogu hoonele

Katuse ja fassaadi tööde energiatõhususe nõuded pannakse paika energiaarvutuse ning ehitusprojektiga. Neid ei ole vaja igas tööetapis uuesti leiutada.

Viilkatusega hoone puhul sõltub soojustuslahendus katusealuse kasutusest. Külma pööningu korral soojustatakse tavaliselt viimase korruse vahelagi. Väljaehitatud katusealuse puhul paikneb soojustus kaldkatuse konstruktsioonis ning projektis lahendatakse koos soojustus, õhupidavus, niiskusrežiim ja tuulutus.

Fassaadi soojustamisel muutub hoone varasemast õhutihedamaks. Ventilatsioon peab pärast rekonstrueerimist tagama vajaliku õhuvahetuse ja sisekliima. Sellepärast käsitletakse toetusega rekonstrueerimisel välispiirdeid ja tehnosüsteeme ühe projekti osadena.

See ei tähenda, et ehitusettevõte peab hakkama energiamärgist arvutama. Projekteerija ja energiaekspert määravad nõutava lahenduse; ehitaja peab selle objektil korrektselt teostama.

Miks on korralik projekt vajalik?

Ehitusprojekti eesmärk ei ole toota taotluse jaoks lihtsalt kausta dokumente. Projekt peab andma piisavalt täpse aluse tööde hinnastamiseks ja teostamiseks.

Katuse projektis peavad olema lahendatud:

• soojustuse asukoht ja paksus;

• vajalikud konstruktsiooniparandused;

• aluskate ja tuulutus;

• roovitus;

• katusekate;

• korstnad, läbiviigud, neelud ja räästad;

• vihmaveesüsteem ning turvaelemendid.

Tuulduva fassaadi projektis kirjeldatakse:

• olemasoleva seina parandused;

• soojustus ja tuuletõke;

• aluskonstruktsiooni materjal ning kinnitusviis;

• tuulutusvahe;

• fassaadikate;

• vuugid ja kinnitused;

• sokli-, akna-, räästa- ja nurgasõlmed;

• tuleohutuslahendus.

Puuduliku projekti puhul teevad ehitajad pakkumised erinevate eelduste põhjal. Üks arvestab kõik sõlmed ja kaasnevad tööd sisse, teine pakub ainult nähtava pinna. Hinnad ei ole siis võrreldavad.

Kuidas toetuse taotlemine samm-sammult käib?

1. Valige õige toetusmeede

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas tegemist on väikeelamu või korterelamuga ning milline EIS-i meede sellele sobib.

Kontrollige toetatavaid töid, nõutavat energiatõhususe paranemist, omafinantseeringut ja abikõlblikkuse perioodi.

2. Hinnake hoone tehnilist seisukorda

Katuse puhul kontrollitakse katte kõrval sarikaid, roovitust, räästaid, korstnaümbrusi, soojustust ja tuulutust.

Fassaadi puhul hinnatakse olemasolevat seina, krohvi, müüritist, vuuke, soklit, rõdusid ja kinnituste aluspinda.

Vajaduse korral tehakse kontrollavamised, niiskusmõõtmised või kinnitite katsed.

3. Tellige energiaarvutus ja ehitusprojekt

Projekteerija seob hoone seisukorra, energiatõhususe nõuded ning soovitud katuse- ja fassaadilahendused üheks tervikuks.

Väikeelamu puhul tuleb kontrollida energiamärgise nõudeid. Korteriühistu kaasab tehnilise konsultandi, kes aitab juhtida projekteerimist, taotlemist ja hankeid.

4. Koostage realistlik eelarve

Eelarvesse tuleb lisada peale nähtavate ehitustööde ka:

• projekteerimine ja uuringud;

• tellingud ning tõstetööd;

• lammutamine ja jäätmekäitlus;

• konstruktsioonide parandamise reserv;

• pleki- ja liitedetailid;

• omanikujärelevalve;

• võimalikud ajutised kaitsed.

Vanema hoone puhul ei ole mõistlik eeldada, et kõik konstruktsioonid on pärast katuse või fassaadi avamist ideaalses korras.

5. Korraldage omafinantseering ja otsused

Eramaja omanik peab teadma, kui suure osa katab toetus ning kui palju tuleb tasuda omavahenditest või laenuga.

Korteriühistu puhul kinnitab üldkoosolek tööde ulatuse, eelarve, toetuse taotlemise ja vajaduse korral laenu võtmise.

6. Esitage taotlus enne tööde alustamist

Toetusega seotud töövõtulepinguid, ettemakseid ja ehitustööde algust tuleb ajastada täpselt taotlusvooru tingimuste järgi.

Liiga vara alustatud töö või sõlmitud siduv leping võib muuta kulu mitteabikõlblikuks.

7. Küsige võrreldavad pakkumised

Pakkumised peavad põhinema samal projektil ja tööde kirjeldusel.

Kontrollige pakkumisest:

• tööde täielikku mahtu;

• materjale ja süsteeme;

• lammutamist ning jäätmekäitlust;

• konstruktsiooniparanduste käsitlemist;

• tellinguid ja tõstetöid;

• sõlmi ning lisadetaile;

• dokumenteerimist;

• garantiitingimusi;

• pakkumisest välja jäetud töid.

8. Kontrollige kaetud töid

Katuse ja tuulduva fassaadi olulised osad jäävad järgmiste kihtide alla. Seetõttu tuleb need enne sulgemist üle vaadata ja dokumenteerida.

Katuse puhul puudutab see konstruktsioonide parandusi, soojustust, aluskatet, tuulutusvahet ja roovitust.

Fassaadi puhul kontrollitakse aluspinna parandusi, soojustust, tuuletõket, kronsteine, aluskarkassi, kinnitusi ja tuulutusvahet.

Mida näitab ehitusettevõtte praktiline kogemus?

Kõige kallimad probleemid tekivad siis, kui eelarve koostatakse ainult nähtava pinna järgi.

Katuse avamisel leitakse sageli kahjustatud sarikaotsad, pehkinud roovitus, lagunenud korstnaümbrus või aastaid valesti toiminud tuulutus. Fassaaditöödel selgub pärast tellingute paigaldamist, et osa krohvist ei püsi seinal, müüritis vajab parandamist või rõdude seisukord on eeldatust halvem.

Kõiki varjatud kahjustusi ei saa enne ehitust sentimeetri täpsusega hinnastada. Neid saab aga ennetada kolmel viisil:

• teha enne projekteerimist põhjalik ülevaatus;

• koostada piisavalt detailne projekt;

• jätta eelarvesse mõistlik reserv.

Ehitusettevõte saab juba ettevalmistuse käigus aidata hinnata tööde teostatavust, objekti logistikat, tellingute vajadust ja tõenäolisi kaasnevaid töid. Lõplik pakkumine tuleb siiski koostada projekti, mitte üksnes fotode või maja põrandapinna järgi.

Levinumad vead toetuse kasutamisel

Probleeme põhjustavad kõige sagedamini:

• vale toetusmeetme valimine;

• tööde alustamine enne lubatud aega;

• katuse või fassaadi konstruktsioonide puudulik uurimine;

• liiga üldine ehitusprojekt;

• varjatud kahjustuste reservi puudumine;

• vana eterniidi käitluse eelarvest väljajätmine;

• pakkumiste võrdlemine ainult lõpphinna järgi;

• fassaadisüsteemi liitekohtade projekteerimata jätmine;

• kaetud tööde kontrollimata ja dokumenteerimata jätmine;

• projektimuudatuste tegemine ilma projekteerija ning toetuse andjaga kooskõlastamata.

Kokkuvõte

EIS-i toetus aitab rahastada katuse, fassaadi ja teiste energiatõhusust parandavate konstruktsioonide renoveerimist.

Olemasolev viilkatus võib olla kaetud eterniidi, betoonkivi, savikivi või plekiga. Renoveerimise lähtekoht ei ole kattematerjali tootetutvustus, vaid olemasoleva katuse, sarikate, roovituse, soojustuse ja sõlmede tegelik seisukord.

Vana krohvitud fassaadi saab renoveerida tuulduva süsteemina. Selleks parandatakse olemasolev sein, paigaldatakse soojustus, tuuletõke, aluskonstruktsioon, tuulutusvahe ja projektis valitud fassaadikate. Kattematerjalina saab kasutada näiteks kiudtsementi, ACP-alumiiniumkomposiiti, dekoratiivkivi, klaaskiudbetooni või teisi projektile sobivaid paneele. Sandwich-paneel on eraldi välisseinasüsteem, mille kasutamine peab tulenema hoone konstruktsioonist ja ehitusprojektist.

Edukas taotlus algab tehnilisest ülevaatusest, energiaarvutusest ja korralikust projektist. Nende põhjal saab koostada realistliku eelarve, küsida võrreldavad hinnapakkumised ning teha tööd nii, et toetuse eest valmib päriselt toimiv ja pika kasutuseaga lahendus.