Lamekatuse soojustamine ja soojustusmaterjalid

Lamekatuse soojustamine ja soojustusmaterjalid

Katuse soojustamine ehk isolatsiooni paigaldamine katusekonstruktsiooni osana sõltub hoone ja katuse otstarbest ning kasutatavatest materjalidest. Soojustuskihi paigaldamine on tähtis hoone soojuskao minimeerimiseks ning Eesti kliimas on seda enamus ehitiste puhul vajalik teha olenemata katuse tüübist. Katuse soojustamist ei tehta hoonetele, mis ei vaja sooja sisetemperatuuri (näiteks külmad laoruumid) või kui tegemist on varikatuse või mõne väikse kõrvalhoonega (varjualune, kuur).

Lamekatusega hoones ei ole üldjuhul pööningut ning seepärast  on soojustuse paigaldamise viis ja koht viilkatusest mõneti erinev.  Lamekatuse soojustuse paigaldamisel tuleb arvestada, mis tüüpi katusega on tegemist:

  1. Soe lamekatus: soojustusmaterjal asetatakse katuse ülaossa, vahetult enne katusekatet ehk hüdroisolatsiooni.
  2. Külm lamekatus: soojustusmaterjal asetatakse talade vahele katusealuskonstruktsiooni alla.

Eestis on enamlevinud sooja lamekatuse ehitamine, kuna sellise lahenduse puhul on tagatud parem niiskusjuhtivus. Korralikult katuse soojustamine on oluline, et tagada mugav ja energiatõhus elu- või töökeskkond.

Soojustamise eelised

Lamekatuse soojustamine mängib olulist rolli soojuskadude minimeerimisel, niiskuse kogunemise ennetamisel ja energiatõhususe suurendamisel:

  • Energiatõhusus ja soojuskadude vähendamine:

Lamekatuse korralik soojustamine aitab oluliselt kaasa hoone energiaefektiivsusele. Ebapiisavalt või valesti soojustatud katustel võib talvekuudel tekkida märkimisväärne soojuskadu ning suvekuudel liigne soojuse sissevool. Isolatsioonimaterjalide paigaldamisega katuse sise- või välispinnale saab minimeerida soojussildade ja soojusülekande teket, luues seeläbi mugavama siseruumi kliima ning vähendades sõltuvust kütte- ja jahutussüsteemidest. Selle tulemusena saavutatakse märkimisväärne energiasääst ja vähenenud kommunaalkulud.

  • Niiskuskaitse suurendamine:

Üks peamisi väljakutseid lamekatuste puhul on seisva vee kinnipidamine. Koos aurutõkke- ja hüdroisolatsioonikihiga toimib korralik isolatsioon niiskuse kaitsebarjäärina ja niiskuskeskkonna reguleerijana.

  • Helikindlus ja mürasummutus:

Katuse soojustamine pakub head helikindlust. See aitab vähendada välismüra edasikandumist, nagu liiklusmüra või vihmahelid, luues siseruumides vaiksema ja rahulikuma keskkonna. See on eriti kasulik ärihoonete, elamukomplekside või hõivatud linnapiirkondades asuvate hoonete puhul. Katuse soojustamine vähendab soovimatuid mürahäireid, luues elanikele sobivama ja mugavama keskkonna.

Lamekatuse soojustusmaterjalid

Lamekatuse soojustamiseks saab kasutada mitmesuguseid isolatsioonimaterjale ja -tehnikaid, sõltuvalt eelarvest, kliimast ja ehitusnormidest. Enamlevinumad soojustusmaterjalid lamekatuste soojustustööde tegemisel on järgmised:

  • mineraalvill (klaasvill, kivivill) (MW)
  • kergkruus (LWA)
  • paisutatud polüstüreen (EPS)
  • ekstrudeeritud polüstüreen (XPS)
  • jäik polüuretaanvaht (PIR, PUR)
  • vahtklaas (CG)

Lamekatuses kasutatav soojustusmaterjal peab olema koormustaluvusega katuse alumises ja vahekihis minimaalselt 30 KN/m² ja lamekatuse pealmises soojustuskihis peab soojustusmaterjal olema koormustaluvusega minimaalselt 50 KN/m². Kui soojustuse aluskonstruktsioon on kandev profiilplekk, siis ilma ehitusplaati kasutamata peab alumise soojustuse kihi koormustaluvus olema minimaalselt 50 kPa. Lamekatuse soojustuskihi paksus sõltub kasutatavast soojustusmaterjalist, hoone või ruumi otstarbest, tööde tellija soovist ja võimalustest.Soojustusmaterjalid, mida kasutatakse lamekatuse soojustamiseks, peavad vastama lamekatuse ehitamise standardile.

Mineraalvill (MW)

Eestis on levinud enamasti klaas- ja kivivilltooted. Materjali kiud on väga peened ning omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev őhk annab villatoodetele head isolatsiooniomadused. Lamekatuse soojustamisel ei ole klaas- ja kivivilla kasutamise vahel suuri erinevusi ning seepärast  saab sageli otsustavaks materjali tarne kiirus ja hind. Lamekatuse mineraalvillast soojustuse peamine eelis vahtsoojustuse ees on hea tulekindlus (tulekindlusklass A1). Seepärast kasutatakse mineraalvillsoojustust hoonetel, kus on kõrgendatud nõuded tarindite tulepüsivusele, nagu näiteks puidutööstus, spordi- ja kinosaalid jt. Lisaks tulepüsivusele on mineraalvillast soojustusmaterjalid energiasäästlikud, hea heliisolatsiooni võimega, piisava niiskuskindlusega, vastupidavad ning kivivillmaterjali puhul ka korduvkasutatavad.

Mineraalvillast soojustamine on plaatide kujul ning neid saab vajadusel kombineerida ka vahtsoojustusega.  Mineraalvillaplaate saab kasutada nii soojustuse alus- kui ka pealmises kihis ning samuti ka lamekatuse tuletõkketsoonide eraldusribades ja teistes sobilikes kohtades.

Kõige levinum klaasvillast soojustusmaterjali kaubamärk on ISOVER. Kivivillast soojustusmaterjalide levinumad kaubamärgid on PAROC, ROCKWOOL, Technonicol.

Kergkruus ehk keramsiit (LWA)

Koosneblooduslikest lähtematerjalidest ning lisaks soojustusele kasutatakse seda tihti ka katuste kallete ja vastukallete ehitamisel. Keramsiit on suure niiskustundlikkusega ja seepärast peab lamekatuse ehitamise ajal kergkruusa kaitsma sademete ja liigniiskuse eest. Keramsiit sobib ideaalselt katuseaedade aluseks.

Kergkruus soojustusmaterjalina on ilmastikukindel ja vastupidav korduvatele jäätumis- ning sulamisprotsessidele. Samuti on keramsiit stabiilse mahupüsivusega, kerge, tugev, põlematu, ei hallita ega mädane. Antud materjalil on head heliisolatsiooni omadused ning ta on arvestatava survetugevusega (0,75 N/mm2). Kõrge survetugevus ja kerge materjali kasutamine eri paksusega soojustuskihtide ehitamisel on peamised kergkruusa eelised teiste soojustusmaterjalide ees.

Kõige levinumad kergkruusa kaubamärgid on FIBO, LECA, EXCLAY.

Polüstüreen (EPS, XPS)

Polüstüreenist valmistatakse kaks põhilist soojustusmaterjali: paisutatud (EPS)  ja ekstrudeeritud (XPS) polüstüreen. Mõlemad materjalid on vahtplaatide kujul, kerged ning lihtsasti paigaldatavad ja töödeldavad. Lamekatuse vahtsoojustuse peamine eelis villsoojustuse ees on suurem niiskuskindlus ja teatud juhtudel ka soodsam hind. Vahtpolüstüreen ehk EPS on tänu paljudele headele omadustele üks enimkasutatavaid soojustusmaterjale ehituses ning sellest saab rohkem infot siit: link artiklile.

Ekstrudeeritud polüstüreen ehk XPS on vähese veeimavusega soojustusplaat. Tänu suurele niiskuskindlusele, koormustaluvusele (250–700 kN/m2) ja headele soojusisolatsiooni omadustele sobib XPS plaat hästi nii lamekatuste (k.a pööratud katused) kui ka maa-aluste hoone osade (vundament, kelder)  soojustamiseks. Antud materjali eripäraks on ka see, et seda saab taaskasutada. Miinuseks võib pidada selle materjali tuletundlikkust, kuna tulekindlusklass on F. 

Kõige levinum XPS vahtplaatide kaubamärk on STYROFOAM (XPS 250, XPS 300, XPS 400, XPS 500, XPS 700, foamloc).

Jäik polüuretaanvaht (PIR, PUR)

Jäik polüuretaanvahtplaat (PIR) on umbes 30% energiatõhusam kui mineraalvillad või teised vahtsoojustusmaterjalid. See tähendab, et materjali paksus on võrreldes teiste soojustusmaterjalidega väiksem.  Selle materjaliga on võimalik ehitada sale ja õhuke konstruktsioon ning seeläbi säästa vajadusel ruumi. Seepärast kasutatakse PIR plaate tihti katuse ehitamisel, kus on oluline vähendada katusekonstruktsiooni paksust ehk lamekatuse kõrgust. Samuti kasutatakse antud materjali tihti ka väliterrasside ehitamisel, kui all on soojustatud ruumid ning ka teiste väliskonstruktsioonide soojustamisel.

PIR plaadid on hea survetugevusega (üle 150 kPA), kerged, niiskus- ja õhukindlad ning kergesti paigaldatavad. Samas on polüuretaanplaat teistest soojustusmaterjalidest kallim , kuid meeles tuleb pidada, et soojustusmaterjali kulub mahuliselt vähem kui tavasoojustusmaterjali.

Polüuretaanvahtu ehk PUR vahtu kasutatakse enamasti kõikvõimalike mahutite, angaaride ning erikujuliste pindade katmiseks, kus plaatide kasutamine ei ole mugav. Seda saab kasutada ka tavaliste pindade juures. PUR vaht saab olla väga erinevate omadustega, kuid enamasti kasutatakse soojustamisel suletud pooridega vahtu, mis ei lase läbi tuult ning seega puudub vajadus täiendava tuule- või aurutõkkekihi ehitamiseks. PUR vahtu on lihtne paigaldada kohapeal otse isoleeritava pinna peale valades või pihustades.  PUR vaht on hea soojusisolatsiooni võimega ning väikse veeimavusega.

Vahtklaas (CG)

Unikaalne ja Eestis uudne soojustusmaterjal, mis on muutumas aina populaarsemaks. Vahtklaas on  veekindel, veeauru mitte läbi laskev (töötab niiskus- ja aurutõkkena), suure koormustaluvusega ja mittepõlev (tulepüsivusklass A1) soojustusmaterjal. Vahtklaasis puudub orgaaniline aine ja seetõttu materjal ei kahjustu keemiliste ja bioloogiliste mõjude tõttu. Materjal ei mädane ega kõdune ning eluiga on reeglina hoonele antud elueast pikem. See on uskumatult vastupidav, energiatõhus ja keskkonnasõbralik materjal. Vahtklaasist plaadil on peaaegu kõik ehitustel kasutatavate soojustusmaterjalide head omadused.  Tänu arvukatele headele omadustele ja uudsele tehnoloogiale maksab antud materjal tavapärasest soojustusmaterjalist rohkem ning seepärast pole ta veel nii laialdaselt kasutusel.  Samas on tegemist hea pikaajalise investeeringuga, mis aitab vähendada hoone energiakulusid.

Kokkuvõtteks

Katuse soojustamine annab ruumidele hea sisekliima. Soojustusmaterjalide valik on üsna suur ning õige materjali valik sõltub katuse konstruktsioonist, hoone otstarbest, tellija soovist ja võimalustest. Lamekatuse eripära seisneb selles, et soojustusmaterjalist saab võimalusel ehitada ka kaldeid ja vastukaldeid ning materjal peab olema hea koormustaluvusega. Kõikidel materjalidel on omad plussid ja miinused ning enne materjali valikut tuleb tutvuda materjali omaduste ja paigalduse kirjeldusega.