Eterniit ja taluhoone: miks valida eterniit katus üle plekk-katuse?

Laineplaadid, trapetsplekk ja kivikatused

Tallide, lautade, küünidega ja muude põllumajandushoonete ehitamine ja renoveerimine on investeering – et see ka tagasi tooks, peab ehitama läbimõeldult. Hoonestus peab pakkuma parimaid võimalike hoiustamise ja elutingimusi.

Millised on tegurid, mis võivad taluhoonet, seal asuvaid seadmeid, vilja ja toodangut kahjustada? Kuidas võib vale katuse valik loomade tervist mõjutada? Just selle räägime allpool lahti.

Niiskuse kondenseerumise-, keemiliste ühendite ja gaasidega seotud probleemid võivad endaga kaasa tuua mitmeid probleeme, sealhulgas seadmete roostekahjustused, libisemisoht ja tilkuvatest lagedest tingitud stress loomades.
Lisaks roostele seadmetes, tähendab kondenseerumine ja keemilised ained õhus plekk-katusesse sööbimist ning roostekahjustuse tekitamist. Kahjustatud ja roostes katuse amortiseerumisega võib see alla sadades inimesi ja loomi vigastada ning masinaparki ja seadmeid kahjustada.

Niiskus ja halb ventilatsioon - kahju metallile ja oht loomadele

Taluhoone jaoks on ebasobiv valik kuivõrd Plekk ei hoia temperatuuri, ei hinga ning ei ole üldiselt väga vastupidav ilmastikuoludele.

Ilma korraliku õhuvooluta võib õhk väga kiiresti umbseks muutuda. Mis teeb asja aga keeruliseks on see, et liigniiskuse välja saamiseks on vaja head õhuvoolu, mille tõttu põhjustab vale katusevalik veelgi rohkem kondenseerumise ja niiskuse kogunemise ohtu taluhoone ruumides. Mõningateks suurimateks tagajärgedeks võib olla näiteks hallitusseente kasv — liigne niiskus ja õhk on hallituse tekkeks ideaalne keskkond. Kui hallitus on tekkinud, on seda raske väga raske kõrvaldada. See võib põhjustada loomadel ja inimestel tervisehäireid, rikkuda laudas hoitavat sööta ja saaduseid.

Hoonetes, kus on eluskari peitub alati ka jäätmeid, mis eraldavad heitgaase, sealhulgas vesiniksulfiidi, metaani ja ammoniaaki. Nende aurud on ebameeldiva lõhnaga ja ka loomadele ja nendega töötavatele inimestele äärmiselt ebatervislikud.

Lisaks võivad loomsete jäätmete aurud ärritada nii inimeste kui ka loomade nahka ja silmi. Plekkkatus hoiab selle hoones kinni ja see on üks tõsisemaid probleeme. Plekk-katusega taluhoones, kus ei ole piisavalt lisaventilatsiooni, võib isegi väike kogus loomseid jäätmeid põhjustada nende aurude kogunemist ebatervislikule tasemele – see aga mõjub veel hullemini juhul, kui õhuniiskus on kõrge. Ka kõige puhtamas laudas võib kehva ventilatsiooni tagajärjeks olla tolmune ja kuiv õhk, mis on väga levinud hingamishäirete, kopsuhaiguste ja allergiate põhjus.
Viimaseks tagajärjeks on kehv tootlikkus– kui looma tervis ja heaolu on ohus, on häiritud ka tema jõudlus. Isegi kui loom näib olevat täiesti terve, võib ülalnimetatud probleemidest põhjustatud väike stress ja halb enesetunne tuua kaasa probleeme, nagu madal piimatoodang, kaalutõus ja kehv olek.

Müra - kuidas see loomi mõjutab?

Kuigi müra ja selle kahjustus on ilmne, on see siiski probleem, millest tihtipeale mööda vaadatakse. Müra võib mõjutada loomi oluliselt – alates söödatarbimise vähenemisest kuni aretuses ilmnevate probleemideni, see algselt väiksena tunduv probleem võib olla just nii nende kui ka paljude teiste käitumisprobleemide peamiseks põhjuseks. Sage kokkupuude müraga võib mõjutada loomade motivatsiooni süüa, kuna seeditud sööt läbib soolestiku aeglasemalt, mille tulemuseks on vähene kaalutõus. Sarnaselt veestressile ja kuumastressile mõjutab krooniline mürastress ka mees- ja naissuguhormoonides ning tekitab muutusi suguelundites ja näärmetes. Äkilised valjud helid võivad vähendada aktiivsust ja isegi halvata looma. Loomad võivad muutuda oluliselt agressiivsemaks ning olla hirmutatud ka veel mitu tundi peale ehmumist. Näiteid, kus lennuki heli või mõne muu väga valju heli tõttu võib loom joosta hirmust või raevuhoost pikki vahemaid on mitmeid. Samas on ka karjas üksteisega kägarasse tõmbamine väga tihedalt ilmnev reaktsioon.

Läbiviidud katsetustel Uus-Meremaal uuriti katusematerjalidel vihma müratugevust ja leiti, et metallkatuse ja kiudtsement eterniidi erinevus on 16 dB. Kuigi võib tunduda väikse arvuna siis veise või sea jaoks on see oluliselt tugev nivoo.

Miks eterniit?

Eterniit on looduslik hingav materjal. See vähendab oluliselt kondentsi tekkimist ja suudab niiskusauru endasse imada umbes 25% oma massist. Lisaks on eterniit väga hea temperatuuri stabilisaator, mis aitab loomi hoida kaitstuna külmumise ja kuumarabanduse vastu.

Põllumajandustootjad valivad eterniitkatuse laineplaadid plekk-katuse plaatide asemel nende suure heli summutamise võime tõttu. Eterniitkatus vähendab märgatavalt kasvõi näiteks vihmast põhjustatud müra, mis vähendab teie loomade võimalikku stressiohtu. Kuid samuti hindavad põllumehed ka ise meeldivamat töökeskkonda, mille väiksem müra ei häiri.

Eterniidist laineplaatide soojusomadused koos ventilatsioonisüsteemidega hoiavad temperatuuri stabiilsena. See võimaldab õhul vahetuda, hoides toodangut ja teravilja parimas korras.

Eterniidist valmistatud laineplaadid on suurepärase keemilise vastupidavusega. Näitena sigalates igapäevaselt tekkiv ammoniaak, mis söövitab enda keskkonda, ei ole enam probleemiks. Lisaks eterniit ei mädane ega roosteta. See on vastupidav ka seente, bakterite ja kahjurite suhtes.

Eterniidi puhul on originaaltarvikute ja varuosade tootmine järjepidevas arenduses. Kindel väärtus on ka eterniitkatuse lisatarvikul – läbipaistvatel plaatidel, mis toovad loomuliku valguse eluskarjani ka ülalt, ilma, et seejuures sademed läbi tuleksid.

Loomulik valgus mõjutab oluliselt loomade elutingimusi. Seega, mida rohkem oma loomapidamiskohas looduslikku keskkonda tekitada, seda parem on see loomadele.

Kokkuvõtteks

Eterniit laineplaadi rakendamine põllumajanduslikel hoonetele on majanduslikult hea valik. Eterniit on täielikult tulekindel, mürakindlam ning keskkonnasäästlikum. Erinevalt plekk-katusest võimaldab eterniit oma hingamise ning niiskuse imendumisvõimega oluliselt vähendada niiskust, kondenseerumist ja keemilisi ühendeid õhus, mis võivad kahjustada loomi, saadust ja tööriistu.

Eterniit on üks enimkasutatuid katusematerjale Baltimaades. Eterniit ei sisalda asbesti. Eterniit on keskkonnasõbralik materjal, mis koosneb tsemendist, lubjakivist ja veest. Kaasaegses materjalis on asbest asendatud PVA kiududega, mis vastab Euroopa nõuetele. Lisaks on eterniidi tootmine loodusvarasid kokkuhoidev protsess.

Lisaks kõigele muule on hoone renoveerimisel ja vana eterniitkatuse vahetamisel uue eterniidi vastu lisaväärtusena bürokraatiavaba lahendus – see ei vaja ehitusluba.