Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Üldjuhul tuleb korstnale mõeldes silme ette pilt punasest tellisest nelinurksest korstnast viilkatuse tipus. Selline vaatepilt on meid sajandeid saatnud ning on seega ka mõneti nostalgiline. Suitsev korsten meenutab meile midagi romantilist ja hubast. Meie põhjamaa kliimas tähendab see soojust külmal ajal, kaminas praksuvat tuld, pliidi peal valmivat toitu või köetavat sauna. Korstnajalg on olnud sajandeid hoone südameks ning selle ehitamine on alati olnud spetsialistide pärusmaa. Kuna korstnal on täita oluline roll maja funktsioneerimisel, siis on selle ehitamisse suhtutud väga tõsiselt. Korstna ehitamine on olnud üsna aeganõudev, kulukas protsess, mis nõudis kogenud pottsepa teadmisi ja oskusi.
Tehnoloogia arenguga on muutunud ka meie kodude funktsionaalsused ja lahendused: kütmine, söögivalmistamine, vee soojendamine jne. Traditsiooniline telliskorsten on meid pikka aega ausalt teeninud, kuid küttesüsteemide arengu ja inimeste kütmisharjumuste muutusega on see korstnatüüp kaasaegsetele nõuetele jalgu jäämas. Tellistest korsten on küll endiselt laialdaselt kasutusel, kuid moodulkorsten on valikuna aina rohkem kodudes levinud.
Nagu moodulkorstna nimigi ütleb, koosneb antud korsten erinevatest osadest ehk moodulitest. Korstna erinevad elemendid on juba tehases ette valmistatud, sobituvad omavahel hästi kokku ja on stabiilsed. Moodulkorstnaid on tänapäeval palju erinevaid, kuid põhiliselt jagatakse neid kolme gruppi:
Kas paigaldada metallist moodulkorstnad või keraamilise/laavakivi sisuga moodulkorstnad, oleneb juba konkreetsest projektist ja küttekoldest. Igal juhul on tegemist turvaliste, tõhusate ja väga hea tõmbega korstnatega, mis sobivad erinevatele kütteseadmetele ja kütteliikidele.
Telliskorsten sobib hästi puuhaluga köetavale ahjule või kaminale. Moodulkorsten on aga ette nähtud tänapäevastele tahkel, vedelal või gaasiküttel põhinevatele ahjudele. Suurim erinevus puukütte ning teiste küttematerjalide vahel on põlemisprotsessi temperatuurid. Puuhalg põleb üldjuhul kõrgetel temperatuuridel, aga näiteks pelletgraanulid ja õli põlevad madalamatel temperatuuridel. Selle tulemusel tekib korstna siseseinale happeline kondensaatvesi, mis söövitab tellised läbi 2-3 aastaga, mõnel juhul isegi juba ühe talvega. Tulemuseks on tuleohtlik korsten. Seetõttu vajab vana telliskorsten kas vastavat ümberehitamist või siis moodulkorstna vastu väljavahetamist.
Suures pildis ongi korstna ehitamisel tänapäeval ainult kaks võimalust: kas laduda uus telliskorsten, mis vastaks tänapäevastele tuleohutusnõuetele või võtta kasutusele moodulkorsten. Eks traditsiooniline kivikorsten täidab oma eesmärki, kuid moodulkorstnal on niivõrd palju eeliseid, et see jätab telliskivikorstnad kaugele seljataha.
Eelkõige just kütteseadmete arengu tõttu mõeldi välja ja hakati tootma moodulkorstnasüsteeme. Pikk arendustöö on viinud selleni, et kaasaegsed moodulkorstnad vastavad kõrgetele kvaliteedi- ja tuleohutusnõuetele. Kirjeldame siinkohal mõned moodulkorstna peamised eelised.
Mitmekülgne ja universaalne – võib julgelt väita, et moodulkorstna puhul on tegemist küttemaailma kameeleoniga. Selline korsten sobib pea kõikidele kaasaegsetele kütteseadmetele (kamin, pliit, ahi, keskküttekatel, saunaahi) ja kütteliikidele (puit, brikett, pellet, õli, gaas). Nende universaalsus ja sobivus on muutnud nad nii kodude kui ka ärihoonete lemmikuks. Moodulkorstna sisetorud on tehtud happekindlast keraamikast või roostevabast terasest, mis tagab moodulkorstna tuleohutuse ka madalamatel temperatuuridel põlevate kütteallikate puhul (pellet, õli, gaas). Lisaks pakkuvad moodulkorstnasüsteemid kaasaegsetele kütteseadmetele selliseid lisavõimalusi nagu näiteks ruumiväline õhuvarustus ja tõmbe reguleerimine. Tänapäeva moodulkorstnatel on olemas ka kaks ühes ventilatsioonilõõridega lahendused (tandem korsten). Ventilatsioonilõõre on võimalik kasutada kas lisaõhu toomiseks küttekehale või siis loomuliku ventilatsiooni tagamiseks ehitises.
Lihtne ja kiire paigaldada – tavapäraselt võtab moodulkorstna (8-10m kõrgusega) ladumine aega 1-2 tööpäeva. See on võimalik tänu valmis elementidele, mis sobituvad omavahel hästi kokku. Moodulkorstna ladumine sarnaneb legoklotside kokkupanekule. Moodulite ühendamiseks kasutatakse spetsiaalseid paigaldusliime ning metallkorstende puhul ühendusklambreid. Seadus lubab igal majaomanikul oma eramule ise korstnat paigaldada juhul, kui järgitakse tuleohutusnorme ja küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Igal moodulkorstna tüübil on üldiselt kaasas paigaldujuhis, mis kirjeldab detailselt konkreetse korstna paigaldamisprotsessi ja nõudeid. Moodulkorstendele toodetakse ka erinevaid lisatarvikuid nagu liitmikud, puhastusluugid, siibrid ja tõmberegulaatorid, mis veelgi lihtsustavad hästitoimiva küttesüsteemi ehitamist.
Telliskorstna ladumisega peab aga kindlasti tegelema kogenud pottsepp. Telliskorstent ei soovitata laduda rohkem kui 2 meetrit päevas, mis tähendab et 10 meetrise telliskorstna ladumiseks kulub vähemalt 5 tööpäeva.
Ohutu ja kontrollitud – moodulkorsten on tuleohutum kui traditsiooniline kivikorsten. Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi. Samuti testivad tootjad korstnasüsteeme kindlate parameetrite järgi ning lõpuks peavad moodulkorstnad vastama CE märgistuse nõuetele. Tänu siledale sisepinnale tekib moodulkorstnasse vähem pigi ning seetõttu on ka tahmapõlengu oht korstnas väiksem. Kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng tekitab aga telliskorstnale läbivad praod, mille kaudu pääsevad tuleohtlikud sädemed ja leegid majakonstruktsioonideni ning eluohtlik vingugaas ja suits hoone siseruumidesse. Kokkuvõttes võib öelda, et moodulkorsten on juba tehasest välja tulles ohutu ja töökindel. Telliskorstnal puuduvad tootestandardid ning seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid. Telliskorstna töökindlus ja ohutus sõltub enamasti ainult korstna laduja oskustest ja kogemustest.
Kaalult kergem – moodulkorstna kaal on umbes 2,5 korda kergem kui telliskorstnal. See võimaldab moodulkorstna paigaldamist ka kergema konstruktsiooniga elamutesse ning ei vaja eraldi vundamendi ehitamist. Telliskorsten nõuab alati korralikku alusvundamenti, et tagada korstna stabiilsus ja ohutus. Selle ladumine eeldab betoonivalamise või müürsepatöö oskusi. Moodulkorstna kergem kaal lubab kokku hoida nii alusvundamendi maksumuselt kui ka transpordi kuludelt.
Mõõtudelt väiksem – Enamasti on moodulkorstna lõõri läbimõõt 200 mm ning moodulkorstna välismõõdud on väiksemad kui telliskorstnal. Metallist moodulkorstent saab paigaldada ka otse kütteseadme peale, mis hoiab samuti kokku palju ruumi. Tänu väiksematele mõõtmetele jääb rohkem vaba ruumi ja loomingulisust maja siseplaneeringuks. Korstna ja küttekeha asukoha projekteerimisel on võimalik palju loovamalt läheneda ning moodulkorstent saab paigaldada ka eluruumidest väljapoole.
Suurepärane tõmme – moodulkorstna ümar sisetoru soojeneb kiiresti ja seetõttu on tõmme alati parem kui telliskorstnatel, mis vajavad oma massiivsuse tõttu pikemat ülessoojenemist. Samuti on moodulkorstna ümar sisepind siledam kui ükskõik kui hästi laotud telliskorstnal. Seetõttu ei kinnistu sellise lõõri külge tahm nii kergelt ja lõõri on lihtsam puhastada. See omakorda kiirendab ühtlase ja hea tõmbe. Suitsugaasid väljuvad korstnast spiraalina, ümara ristlõikega siselõõr kiirendab suitsugaaside liikumist, kuna pakub suitsule optimaalset trajektoori võrreldes telliskorstna nelinurkse lõõriga. Ümaras siledas torus ei ole praktiliselt mitte mingeid takistusi, mis võiksid tõmmet segada.
Lihtne puhastada – moodulkorstna ümara lõõri puhastamine on lihtsam kui telliskorstna lõõri puhastamine. Seda enam, et sile lõõr tahmub palju vähem ning on mõõtmetelt väiksem. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel terasest harju, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju. Moodulkorstna puhastamisega saab hakkama iga majaomanik, sest eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema aga kutsetunnistusega korstnapühkija.
Kuluefektiivsus – arvestades kõiki eelpool nimetatud omadusi võib moodulkorstnaid pidada eelarvesõbralikuks ja kuluefektiivseks valikuks. Moodulkorstna kerge kaal ning paigaldamise ja puhastamise lihtsus lubab kokku hoida nii alusvundamendi maksumuselt, transpordi kuludelt kui ka üldistelt ehitus- ja hoolduskuludelt.
Esteetilisus – moodulkorstnaid on saadaval erinevates stiilides ja erineva välimusega. Üldiselt on tulemus viisakas, nägus ja stiilne. Need sobivad ideaalselt kaasaegse interjööriga, kuid seda saab sobitada ka vanaaegsema stiiliga ning tulemus saab soe ja hubane.
Moodulkorstna valik võib osutuda mõnevõrra keeruliseks, kuna praeguseks on Eesti turul juba kümneid erinevaid pakkujaid ja edasimüüjaid ning nendel omakorda veel suur valik erinevaid moodulkorstna tüüpe. Põhiküsimus korstna valikul on kütteseadme sobivus ning seejärel korstna materjal (metall, keraamika, laavakivi). Metallist moodulkorstna puhul saab lisaks arvestada ka korstna välimusega, kui see jääb ruumis nähtavaks disainelemendiks. Üheks juhtivaks korstnasüsteemide tootjaks on rahvusvaheline ettevõte Shiedel, mille enimmüüdud toodeteks on Rondo Plus ja Isokern. Isokern korsten on eriline selle poolest, et tegemist ei ole metallist ega keraamikast korstnaga, vaid see koosneb Islandi laavakivist plokkidest. Seega saab valida kolme liiki korstende vahel ning muidugimõista võib selline toodete valik ajada veidi segadusse.
Küttesüsteemi ja sobiva korstna valikul tasub nõu küsida oma ala spetsialistilt, et tulemus oleks tuleohutu, vastupidav ning sobiks hoone planeeringu ja välisilmega. Parima lahenduse leidmiseks anname ülevaate olulistest asjaoludest, millega korstna valikul arvestada.
Projekteerimine – kui tegemist on uue hoone ehitusega, siis peab moodulkorstna asukoht ja kõrgus olema määratud juba projekteerimise käigus, sest need sõltuvad hoone kandvate konstruktsioonide asukohast. Korstna tüübi valik võib oleneda juba puhtalt selle asukohast ja hoone konstruktsioonide eripärast. Parim asukoht moodulkorstna jaoks on lähemal katuseharjale. Sellisel juhul on korstnas kindlustatud kõige parem tõmme ja katusest väljaulatuva korstna pikkus kõige lühem.
Sobivus – üks tähtsamatest asjaoludest on kütteseadme ja moodulkorstna omavaheline sobivus. Korstna peab alati valima lähtuvalt kütteseadmest, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kütteseade ja korsten ei sobi omavahel kokku. Seega kehtib reegel, et kõigepealt vali kütteseade ja alles siis korsten! Küttekolde tüüp ja küttematerjal seavad korstna valikule oma tingimused. Näiteks puidu ja kivisöe kasutamisel on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus 150 – 400 kraadi, seevastu gaasi-, õli- ja pelletikatelde puhul üldjuhul 100 – 250 kraadi.
Rahvusvaheline tähistussüsteem – moodulkorstna dokumentatsioonis on märgitud erinevad rahvusvahelised tähistused, millele tuleb tähelepanu pöörata.
1. Esiteks on igal korstnal CE märgis, mis tõestab selle vastavust nõuetele ning kinnitab, et korstent on enne müüki lubamist igakülgselt testitud. CE märgi juurde lisatakse, millistele CE –sertifikaatidele antud korsten vastab.
2. Temperatuuritaluvust näitab tähis T, millele järgneb üldjuhul number kas 200, 400 või 600. Number näitab, millise maksimumtemperatuuriga (kas 200, 400 või 600 kraadi) põlemisgaase võib sellesse korstnasse juhtida.
3. Rõhuklass näitab vastupidavust rõhule:
N1, N2 – tegemist on alarõhuliste korstnatega. Sobivad tahkekütusel töötavatele kütteseadmetele (kaminad, ahjud, kerised vms). Eluruumidesse sobib N1.
P1, P2 – tegemist on ülerõhuliste korstnatega. Sobivad kasutamiseks juhul kui kütteseade tekitab suitsulõõris töörõhu kuni 200 Pa.
H1, H2 – tegemist on kõrgülerõhuliste korstnatega. Sobivad kasutamiseks juhul kui kütteseade tekitab suitsulõõris töörõhu kuni 5000 Pa.
4. Töökeskkond ehk kondensaadikindlus. Sisuliselt näitab see seda, millistes tingimustes on korsten mõeldud töötama. Sinna märgitakse kas märjad W või kuivad töötingimused D või mõlemad.
W tähistusega korsten sobib kasutamiseks kondensaati ehk siis märgasid töötingimusi tekitavate kütteseadmete puhul nagu näiteks keskküttekatlad ja –pliidid, veesärgiga ahjud ja kaminad jms. Kütteseadmed, millede suitsugaaside väljundtemperatuur on madalam kui 150 ̊C. Korstnatel peab olema kondensaadi kogumise ja eemaldamise võimalus.
D tähistusega korsten sobib kasutamiseks ilma veesärgita ja selliste kütteseadmete puhul, millede suitsugaaside väljundtemperatuur on kõrgem kui 150 ̊C ehk siis kütteseadmetega, mille puhul ei teki kondensaati. Korstnad peavad olema varustatud korstnamütsiga.
5. Sööbimis- ja korrosioonikindluse tase on üldiselt samuti eraldi välja toodud. Kõik moodulkorstnad on happekindlad ning seepärast sobivadki ka madalamatel temperatuuridel põlevatele kütteallikatele. Korrosioonikindlust märgitakse numbritega 1, 2 või 3.
1 – korstnasse võib juhtida gaasi-, õlikütteseadme suitsu.
2 – korstnasse võib juhtida gaasi-, õlikütteseadme suitsu, lisaks ka puit lahtistes kolletes.
3 – korstnasse võib juhtida kõikide kütuseliikide suitsu (gaas, õli, puit suletud ahjudes, kivisüsi, turvas).
6. Tahmapõlengukindlust näitab tähis O või G.
O – korsten ei ole tahmapõlengukindel. Kui suits ei sisalda tahkeid, süttivaid ja lendlevaid osakesi (nt gaasi-, õlikütteseade), siis ei pea korsten omama tahmapõlengukindlust.
G – korsten on testitud tahmapõlengukindlusega. Kui suits võib sisaldada tahkeid, süttivaid ja lendlevaid osakesi (nt tahkekütteseadmed – kaminad, ahjud, kerised vms), siis peab korsten omama tahmapõlengukindlust.
Kõikidel moodulkorstnatel on tahnmapõlengu kindluse tähiseks G.
7. Korstna nõutud kaugust põlevatest materjalidest märgitakse ära numbriga. Sellega märgitakse ära korstna välisseina minimaalse kauguse põlevmaterjalist millimeetrites, et tagada tuleohutus. Näiteks number 50 tähendab 50 mm.
Iga moodulkorstna dokumentatsioonis näeb selline tähistus lõppkokkuvõttes välja näiteks selline:
T600 N1 D 3 G50
Kui moodulkorstna märgistuse tähendus on arusaadav, siis on edasimüüjaga lihtsam korstna sobivust arutada ning lõpuks ka õige valik teha.
Moodulkorstnad on kujunenud kaasaegseks ja tõhusaks alternatiiviks traditsioonilistele telliskivikorstnatele. Nende lihtne paigaldamine, universaalsus, efektiivsus, ohutus ja vähene hooldusvajadus muudavad nad atraktiivseks valikuks nii majaomanikele kui ka ehitajatele. Tehnoloogia arenguga on moodulkorstnasüsteemidel ehitustööstuses üha olulisem roll kütte- ja ventilatsioonilahendustes.
