Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
OSB plaat on ehituses hästi tuntud materjal. OSB-d võib kasutada nii sise- kui ka välistöödel ning pea kõikide ehituskonstruktsioonide ehitamisel. OSB on heade ehitus-füüsikaliste näitajatega ning seega võib seda nimetada universaalseks ehitusmaterjaliks.
OSB (inglise keeles oriented strand board) ehk suunatud laastuga plaat on tööstuslikult toodetud puitplaat, mis saadakse samasihiliseks suunatud laastude ja liimaine kokkupressimisel suure surve all. OSB plaati aetakse tihti segamini puitlaastplaadiga. OSB plaat koosneb küll puidulaastudest, kuid ta ei ole tavaline puitlaastplaat. Nende erinevus seisneb selles, et OSB-plaadil paigutuvad pikemad laastud puidu pindmistesse ja n-ö normaallaastud sisemistesse kihtidesse. Tavalise puitlaastplaadi puhul on väliskihid vastupidi peenemast ja sisekiht jämedamast fraktsioonist.
OSB plaadi tehnoloogia töötas välja Armin Elmendorf 1963. aastal Ameerika Ühendriikides. OSB-d toodetakse ristkülikukujuliste laastudega kolmekihiliste laiade plaatidena. Plaadikihtide tarbeks purustatakse puit ribastatud massiks (laastude pikkus 100mm, paksus 0.6mm, laius varieeruv). Seejärel raputatakse kiud tootmisliinil ühesuunaliseks ning hakkab moodustuma veel kokku pressimata plaadimass. Pealmise kihtide laastud on paralleelsed pikkusega, seesmine kiht ristipidise laastude asetusega. Üksteise peale laotud kihtide arv sõltub valdavalt plaadi plaanitavast paksusest ning tootmisaparaatide võimalustest. Puitlaastkihtide mass liigub kuumpressi alla, kus laastud surutakse kokku ja seotakse omavahel kuumaktiveerimise ja laastudele kantud vaigu kõvendamise teel. Sideainena kasutatakse vaha ja sünteetilist vaiguliimi (95% puitu, 5% vaha ja vaiku). Kasutatavad tüüpvaigud sisaldavad fenoolformaldehüüdi, melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüde või isotsüanaadi, mis on kõik niiskuskindlad sideained.
Euroopas on levinud sideainete kombineerimine, sisekihtides kasutatakse fenoolformaldehüüdvaiku ja pindmistes kihtides melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüdvaiku. Sellise meetodi eelisteks on kokkupressimise tsüklite arvu vähendamine ning siledam ja esteetilisem pind. Pärast kuumpressi lõigatakse plaadimassist välja lõpliku suurusega plaadid.
OSB standardsuurus on 1250×2500 mm, paksus jääb vahemikku 6–25 mm. Valmistatakse ka niiskus- ja veekindlaid plaate.
OSB on esimene puidul põhinev plaat, mis töötati välja spetsiaalselt ehituse tarbeks. Plaat koosneb suuremas osas küll puidust, kuid selle valmistamiseks ei ole vaja maha võtta suuri puid, vaid seda saab valmistada väiksematest kiiresti kasvavatest puudest või saetööstuse kõrvaltoodangust. See teeb OSB plaadist jätkusuutlikuma variandi kui mõned teised ehistusplaatide alternatiivid. Valdav osa OSB-plaate toodetakse USA ja Kanada suurtehastes.
OSB-l on väga head tehnilised parameetrid ja mehaanilised näitajad. OSB plaadi pinnal ei ole kühme, plaadi sees ei ole lõhesid ega tühimike ning plaadi mõlemad pooled on ühesuguse kõrge kvaliteediga. OSB sarnaneb tehniliste omaduste poolest vineeriga, kuid on tihedam, vähem painduv ja odavam. Tootmisprotsessi käigus teostatud töötlus mõjutab olulisel määral plaadi paksust, suurust, tugevust ja jäikust.
Omadus | Ühik | |||
Mõõdud (pikkus ja laius) | mm | 2500 × 1250 2500 × 675 | ||
Paksus | mm | 8–10 | 12–15 | 18–22 |
Paksuspaisumine 24 h | % | ≤ 9 | ≤ 9 | ≤ 9 |
Serva kuju | sirged servad, punnsoonega (2- ja 4-külgsena) | sirged servad, punnsoonega (2- ja 4-külgsena) | sirged servad, punnsoonega (2- ja 4-külgsena) | |
Tihedus | kg/m³ | 640±20 kg | 640±20 kg | 600±20 kg |
Niiskussisaldus | % | 9±4 | 9±4 | 9±4 |
Soojusjuhtivuse koefitsient | W/Mk | λ=0,13 | λ=0,13 | λ=0,13 |
Auru läbilaskvuse koefitsient | μ=220 | μ=220 | μ=440 | |
Paindetugevus pikuti laiuti | N/mm² | 22 11 | 20 10 | 18 9 |
Tõmbetugevus | N/mm² | 0,34 | 0,32 | 0,30–0,28 |
Elastsusmoodul pikuti laiuti | N/mm² | 3500 1400 | 3500 1400 | 3500 1400 |
Heliisolatsioon | dB | 30 | 30 | 30 |
Euroopa standardite kohaselt on kasutuse järgi olemas nelja tüüpi OSB-d:
OSB1 – plaadid üldiseks kasutuseks ja siseruumises kuivades oludes kasutamiseks;
OSB2 – koormustkandvad plaadid kuivadesse oludesse;
OSB3 – koormustkandvad plaadid märgadesse või niisketesse oludesse;
OSB4 – koormustkandvad kõrgete nõudmistega plaadid märgadesse või niisketesse oludesse.
OSB plaati kasutatakse peamiselt ehitusplaadina, kuid on ka muid kasutusvaldkondi. Antud plaati võib kasutada nii sise- kui ka välistingimustes, kuid siinkohal tuleb tähele panna, et välistingimustes tuleks kasutada OSB niiskuskindlamat ja tugevamat varianti, milleks on OSB3 ja OSB4 (OSB1 ja OSB2 on mõeldud ainult sisetingimustes kasutamiseks).
OSB plaate võib kasutada ehitamisel kõikjal maja konstruktsioonides. Tänu oma headele omadustele saab seda materjali kasutada kõikjal hoone erinevate konstruktsioonide ehitamisel. Levinumad kasutuskohad on seinad, põrandad ja katuse aluspind. Väga laialdaselt kasutatakse OSB plaati ka mitmesuguse mööbli valmistamiseks: kapid,riiulid, pehme mööbli karkassid, näitusestendid jms. Samuti saab OSB plaati kasutada näiteks raketisplaadina, tellingutes, pakkematerjalina, ajutise piirena, ehitusavade sulgemisel, treppide ja platvormidena jpm. Tegemist on tõepoolest universaalse ehitusmaterjaliga, mille kasutusvaldkond on väga lai.
OSB plaatide kasutamine puidust aluskonstruktsiooniga lamekatuste ehitamisel on levinud praktika. Katusel kasutatava plaadi paksus sõltub sarikate omavahelisest sammust. Lamekatuste ehitamisel kasutatakse üldjuhul ehitusplaate paksusega 15 mm, mille plaadi 1m² kaal on natuke üle 9 kg. OSB plaat paigaldatakse sarikate peale, mis tagab katuse aluskonstruktsiooni tugevuse ja stabiilsuse. Kuid oluline on märkida, et uuenduslikud alternatiivid on tõusmas esile. Üheks selliseks alternatiiviks on tsementkiudplaat, mis pakub mitmeid eeliseid ja on soovitatav asendus, eriti alates 8mm paksusest.
Tsementkiudplaat, olles uue standardi järgi soovitatud valik, toob kaasa olulisi eeliseid. Esiteks, selle materjali vastupidavus ilmastikumõjudele ja niiskusele on erakordne, muutes selle ideaalseks valikuks lamekatuste ehitamisel. Lisaks on tsementkiudplaat tugevam ja stabiilsem, tagades katusekonstruktsioonile pikaajalise vastupidavuse ja usaldusväärsuse.
Selle paigaldamine järgib sarnaseid põhimõtteid nagu OSB plaatide puhul – tuleb jälgida karkassi sirgsust, tasasust ja otsesust, samuti tuleb arvestada plaadi pikkuse ja sarikate suunaga. Tsementkiudplaadi puhul on oluline märkida selle suurem vastupidavus mehaanilistele vigastustele ja kulumisele, mis teeb sellest veelgi kindlama valiku.
Samuti tuleb terviseohutuse aspektis esile tõsta, et tsementkiudplaadi lõikamisel tekkiv tolm on vähem riskantne kui OSB plaatide puhul, kus keemiliste ühendite olemasolu võib olla ohtlik. Siiski, nagu igas ehitustegevuses, on soovitatav kasutada sobivaid kaitsevahendeid, sealhulgas kaitseprille ja tolmumaski.
Kokkuvõttes, tsementkiudplaadi kasutamine lamekatuste aluskonstruktsioonina mitte ainult ei suurenda katuse eluiga ja vastupidavust, vaid on ka keskkonnasõbralikum ja tervisele ohutum valik. Selle materjali kasutuselevõtt tähistab sammu edasi ehitustööstuses, pakkudes paremat kvaliteeti ja turvalisust.
OSB plaat on lihtne ja soodne ehitustehnoloogiline lahendus paljude ehituskonstruktsioonide ehitamisel. Plaadi kasutusvaldkond on väga lai, kuna tal on palju häid omadusi. Tänu headele näitajatele kasutatakse seda tihti ka puidust aluskonstruktsiooniga lamekatuste ehitamisel. OSB plaadi paigaldus on lihtne ja kiire ning tagab katuse tugevuse. Niiskuskindluse savautamiseks tuleb OSB plaat siiski katta hüdroisolatsioonikihi ehk katusekattega.