Avaleht | Nõuanded | Ruberoid ja selle paigaldus

Ruberoid ja selle paigaldus

Ruberoid ja selle paigaldus

Mis vahe on ruberoidil ja SBS-il?

Mõlemad materjalid on tuntud lamekatuse kattematerjalina. Ruberoidi on Eestis kasutatud juba eelmise sajandi keskpaigast ning seda on Eestis kunagi isegi toodetud. SBS materjale ehk modifitseeritud bituumenrullmaterjale hakati rohkem kasutama 1990.ndatel. Mõlema materjali tugikangas on immutatud bituumeniga, kuid vahe on tugikangas endas. Ruberoidi tugikangaks on ehituspapp ja SBS-il polüester- või klaaskiudkangas. Ruberoidi alumine pind on kaetud talgiga ning pealmine kiht on tavapäraselt kaetud modifitseeritud bituumeni ning seejärel talgi või puisteainetega (liiva- või kiltkivipuistega). Mõlemad materjalidon tavaliselt rullformaadis ning sellisel kujul võivad nad väliselt tunduda sarnased, kuid materjali lahtirullimisel on vahe ka visuaalselt näha. Ruberoidi rulli laius on 1m ja rulli pikkus on olenevalt tootest 10-20 m.

Ruberoidi omadused ja kasutamine

Ruberoid on tavapäraselt kõige odavam lamekatusele mõeldud materjal, samas on ta üsna vastupidav ning seda on lihtne paigaldada.Õigesti paigaldatud ja hooldatud materjal kestab umbes 10-20 aastat. Sellel materjalil põhinevaid katuseid on ka lihtne hooldada ja parandada. Sellegipoolest ei ole see enam kõige populaarsem valik. Tegemist on kaalult üsna raske materjaliga ning väliselt näeb ta võrreldes SBS materjaliga veidi robustsem välja.

Värvi- ja kujunduse valik on samuti väiksem, kuid tänapäevased kiltkivipuistega ruberoidkatted näevad juba üsna kenad välja. Lisaks ei sobi see väga suurte temperatuurikõikumistega piirkondadesse, kuna ei paku piisavalt isolatsiooni ja UV-kaitset ning on vastuvõtlikum mehaanilistele kahjustustele ja pragunemisele. Sellegipoolest on see heade hüdroisolatsiooni omadustega ning seda kasutatakse nii katuste kui ka teiste pindade hüdroisolatsioonina nii alus- kui ka pealiskihtides. Ruberoid kaitseb vee sissetungi eest ja pakub täiendavat isolatsiooni.

Põhiliseks kasutuskohaks on lamekatused ning seda nii uute katuste ehitamisel kui ka olemasolevate katuste remonttöödel. Tänapäeval kaetakse ruberoidiga enamasti kõrvalhoonete ja väiksemate mitteeluhoonete katuseid nagu näiteks garaažid, kuurid, aiamajad jne.  

ruberoid

Paigaldus

Ruberoidist katusekatte paigaldamise protsess on sarnane üldise bituumenrullmaterjalide omaga (siin võiks olla link SBS paigaldamise artiklile). Paigaldus on üsna lihtne ja kiire ning sellega saab erialaste teadmiste puhul hakkama ka tavaline meistrimees. Samas on katuseehitamist siiski mõistlik teostada erialaspetsialisti abiga. Enne katusekatte katusele paigaldamist tuleb kindlasti tutvuda toote etiketil oleva paigaldusjuhisega ning uurida ka muud olulist teavet, näiteks minimaalse kallakuga seotud nõuded ja tuleohutuspiirangud.

Selle materjali paigaldamiseks on mitmeid viise:

  • mehaaniline naelutamine
  • külmliimimine
  • kuumliimimine
  • kõigi kolme viisi kombineerimine

Vastavalt katuse aluskonstruktsioonile ning materjali omadustele peab valima sobivaima paigaldusviisi.  Erinevatele aluspindadele kinnitamise erisuste kohta saab täpsemalt infot siit artiklist (link SBS paigaldamise artiklile). Sellest olenevad ka vajalikud ehitustööriistad ja kinnitusvahendid.

Üldiselt on ruberoidmaterjali paigaldamiseks vaja järgmist:

  • Ruberoid – vastavalt katuse mõõtudele ja otstarbele, vajadusel eraldi aluskiht ja pealiskiht
  • Kinnitusvahendid –  olenevalt aluspinnast kas mehaanilised kinnitid (nt katusenaelad), spetsiaalne bituumenliim või kuum bituumenmastiks või nende kombinatsioon,
  • Kuumliimimise puhul gaasipõleti ja gaasiballoon (propaan)
  • Vajadusel aluspinna krunt ja pintsel/pihusti
  • Hari – katuse aluskatte puhastamiseks
  • Vuugirull või –kellu
  • Terav ehitusnuga ja konksteraga materjalinuga
  • Töörõivad – paksu tallaga kingad, kombinesoon, kaitsekindad, prillid jms
  • Erinevad  vajalikud tööriistad – käärid, mõõdulint, akutrell, jne
  • Tulekustuti – vajalik lahtise tulega töötades.

Liimimine

Kõige levinum kinnitamise viis on liimimine: külm- või kuumliimimine. Mehaanilist kinnitamist kasutatakse kõige rohkem puitlaudise või OSB plaadiga aluskonstruktsiooni puhul ning selleks kasutatakse katusenaelu või kruvisid ja seibe.

Üldiselt kaetakse katust ruberoidmaterjaliga kahes kihis ning selleks tuleb soetada kaks erinevat materjali: ruberoid aluskiht ja eraldi pealiskiht. Aluskihil puudub pealmine puistekiht ning ta on pealt kaetud talgiga või siis üldse katmata. Pealiskiht peab aga olema lisakaitsekihiga, milleks on tavaliselt puistekiht, mis kaitseb UV kiirguse eest.

  • Aluspinna ettevalmistamine – enne materjali paigaldamist eemaldatakse katuselt ehk aluskonstruktsioonilt kõik lahtised ja liigsed esemed, augud, teravad servad, praod ning pühitakse katusepind harjaga hoolikalt puhtaks. Aluspind peab jääma sile ja kuiv. Kuna ruberoidi kasutatakse tihti juba olemasoleva katuse remondiks, siis tuleb katuse ja -katte seisukorda arvestades kaaluda kas vana bituumenkatusekatte eemaldamist või selle parandamist. Kui vana katusekate jääb alles, siis tuleb hoolikalt üle käia kõik aurukotid ja muud konarused.   
  • Aluspinna kruntimine – puhastatud aluspind kaetakse spetsiaalse bituumenmastiksiga. Aluspinna kruntimist on vaja näiteks betoonist aluspinna puhul, et ruberoidi oleks hiljem mugavam kinnitada. Krundi kasutamine annab katusepinnale parema nakkuvuse. Enne rullmaterjaliga katmist, tuleb krundil lasta täielikult kuivada. Kui tegemist on vana bituumenkatuse renoveerimistöödega, siis ei ole vaja krunti kasutada.
  • Kuumliimimine – üldiselt teostatakse kuumliimimist mastiksis ja rullmaterjalis endas oleva bituumeni gaasipõletiga kuumutamise teel. Samas saab kuumliimimist teostada ka spetsiaalse kuuma bituumenmastiksiga.  
  • Külmliimimine – sellise meetodi puhul kasutatakse materjali kinnitamiseks spetsiaalset bituumenliimi.
  • Ülekatted – ruberoidist rullmaterjali paanid paigaldatakse omavahel ülekattega vähemalt 10 cm. Paanide otsavuugid paigaldatakse omavahelise ülekattega vähemalt 15 cm. Samuti on oluline jälgida, et erinevate kihtide vuugid oleksid üksteise suhtes nihkes minimaalselt 15cm.
  • Ülespöörded – katuse läbiviikude ja muude takistuste (parapett, sein, korsten) juures peab  ruberoidmaterjalist  tõsted ehk ülespöörded tooma katusepinnast kõrgemale takistuse peale minimaalselt 30cm ulatuses. Horisontaalpinna paanid pööratakse vähemalt 5cm ulatuses vertikaalpinnale, kuid on keelatud viia ühes tükis tõste ehk ülespöörde lõpuni. Ülespööre viiakse lõpuni eraldi paanidega, mida lõigataks välja risti rulli.

Ruberoidkattega katuse ehitamisel tuleb jälgida samu üldpõhimõtteid nagu ka SBS katuse puhul:

  1. Kattekihi paigaldus algab katuse madalamast osast  ehk veeäravoolukohast. 
  2. Ühe kihi paanide ühendused peavad olema ülekattega ning erinevate kihtide vuugid nihkes.
  3. Ülespöörded on katusepinnast kõrgemal vähemalt 30cm ulatuses.
  4. Katuse läbiviigud on soovitatav tihendada spetsiaalsete kummitihenditega.
  5. Üks viimastest sammudest rullmaterjalist katuse ehitamisel on ääreplekkide paigaldamine.

Kokkuvõtteks

Ruberoidmaterjal sobib tänapäeval kõige rohkem koduste projektide ehk väiksemate kõrvalhoonete jaoks. Tegemist on odava materjaliga ning vajadusel on katust üsna lihtne ja soodne parandada. Selline katus peab hästi vett ning seega pakub head hüdroisolatsiooni, samas on ta vastuvõtlikum ekstreemsetele temperatuurikõikumistele. Ruberoidkatuse ehitamise protsess on sarnane SBS katusele. Antud protsessi kirjeldus aitab hoone omanikul või ehituse huvilisel paigaldusest paremini aru saada ning vajadusel spetsialistilt täpsustavaid küsimusi küsida.