Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Soojustusmaterjalid – eesmärgiks on soojusülekande vähendamine hoone konstruktsioonis ja sõlmedes. Soojusülekanne tähendab soojusenergia ülekannet erineva temperatuuriga objektide vahel ning selle protsessi vähendamiseks kasutatakse soojusisolatsiooni ehk soojustusmaterjale.
Soojustusmaterjalide kõige olulisem osa on nende karakteristika, mis tagab järjekindla kavandatud vastupidavuse soojuse läbimisele kogu hoone eluea jooksul. Oluliseks juhiseks on alati soojustusmaterjali tootja avaldatud andmed, kuid renoveerimise kavandamisel või projekteerimisprotsessi osana on tähtis käsitleda ka teisi kasutatavaid materjale ning arvestada paigaldusega:
Soojustusmaterjalide paigaldusLõpptulemuse ja edaspidise resultatiivsuse määrab see, kui tõhusalt suudab ehitaja oma oskustest lähtuvalt materjali paigaldada. Näiteks fassaadi soojustamine soojustusplaatidega nõuab plaatide paigaldada nii, et kõrvuti asetsevate plaatide vuugivahed oleks tihedad. Samuti ei tohi esineda tühimikke isolatsioonimaterjali ja teiste konstruktsiooniosade vahel, mis moodustavad osa üldisest isolatsioonikattest; näiteks sarikad ja talad.
NiiskuskindlusSoojustusmaterjali jõudluse üks olulisem negatiivseid mõjutajaid on vedelikud ja niiskus. Kui niiskuse ehk eelkõige veeauru oht on suur, siis tuleks materjali valikul sellest ka lähtuda.
Soojustusmaterjali mõõtmete stabiilsusOn teada, et mõned materjalid on mõõtmetelt ebastabiilsed ning võivad mingi kindla teguri tõttu paisuda või hoopis kokku tõmmata. Paljudel juhtudel on mõõtmete muutumine ootuspärane ja seda saab lahendada taas hoolika projekteerimise ja paigalduse abil. Igal juhul tasub tutvuda tootja avaldatud andmete- ja juhistega või pidada nõu edasimüüjaga.
Soojusjuhtivus ehk lambda mõõdab kui lihtne on soojusülekanne läbi mingi kindla materjali. Mida madalam on näitaja, seda parem on materjal soojustusmaterjalina.
U-väärtus on mingi kindla elemendi kogu soojustakistuse pöördväärtus. U-väärtus mõõdab kui palju soojust kaob teatud materjali paksuse tõttu. Mida madalam on U-väärtus, seda parem on materjal soojusisolaatorina.
Materjali soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1° C võrra. Mida suurem on soojusmahutavus, seda parem on soojustusmaterjal, sest soojuse ülekandumiseks kulub rohkem aega.
Soojusjuhtivus m2/s mõõdab materjali võimet juhtida soojusenergiat võrreldes võimega seda salvestada. Näiteks metallid edastavad soojusenergiat kiiresti, aga puit seevastu aeglaslt. Mida madalam on materjali termiline hajumine, seda parem on ta isolaatorina. Vask = 98,8 mm2/s; puit = 0,082 mm2/s. Termilist harjumist saab iseseisvalt arvutada järgneva võrrandi abil: soojushajumine (mm2 / s) = λ (lambda) / tihedus x erisoojusvõimsus.
Soojustakistus on näitaja, mis ühendab materjali soojusjuhtivuse ja paksuse, andes väärtuse, mis väljendab takistust pindalaühiku kohta (m²K/W). Suurema soojustakistusega kihid on paremad isolaatorid. Soojustakistust saab iseseisvalt arvutada järgneva võrrandi abil: (m²K/W)= paksus (m)/ λ (lambda).
Tihedus viitab materjali massile või kaalule mahuühiku kohta ja selle mõõdikuks on kg / m3. Suurema tihedusega materjalid on madalama soojushajumise- ja kõrgema termilise massi ehk võimega salvestada soojusenergiat.
Aurude läbilaskvus mõõdab, mil määral materjal võimaldab vett sealt läbi lasta. Soojustusisolatsiooni iseloomustatakse tavaliselt kui auru- või auru mitte läbilaskvat. Selliseid konstruktsioone, mida nimetatakse “hingavateks” iseloomustab nende võime kanda veeauru hoone seest väljapoole, vähendades kondenseerumisest tulenevaid ohte.
Vahtpolüstüreen ehk EPS on jäik suletud pooridega vaht. Tavaliselt on EPS ehk penoplast plaat värvuselt valge ning tegu on ühe laialdasemalt kasutust leidva plastiga. EPS ei ole täielikult veelkindel ega aurukindel, kuid ei lagune iseseisvalt sadu aastaid.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.034–0.038 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 3.52 |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | 1300 |
| Tihedus kg / m3 | 15 – 30 |
| Soojusjuhtivus m2/s | – |
| Auru läbilaskvus | EI |
Ekstrudeeritud vahtpolüstürool ehk XPS on samuti suletud pooridega vaht. XPS on veidi tihedam ja seetõttu ka pisut tugevam kui EPS. Ekstrudeeritud vahtpolüstürooli veeauru difusioonikindlus (μ) on väga madal ning sellest tulenevalt sobib see kasutamiseks niiskemas keskkonnas.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.033–0.035 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 3 |
| Erisoojusvõimsus J / (kg . K) | – |
| Tihedus kg / m3 | 20 – 40 |
| Soojusjuhtivus m2/s | – |
| Auru läbilaskvus | EI |
PIR ehk polüotsüanuraat on üks tõhusamaid ehituses kasutatavaid isolatsioonimaterjale. PIR puhul on tegemist termoreaktiivse plastiga, mida tavaliselt toodetakse vahuna ja kasutatakse jäiga soojusisolatsioonina. Keemiliselt sarnaneb PIR laialdaselt levinud PUR vahule
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.023–0.026 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 4.50 |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | – |
| Tihedus kg / m3 | 30 – 40 |
| Soojusjuhtivus m2/s | – |
| Auru läbilaskvus | EI |
Kivi- mineraalvill koosneb peenetest, omavahel põimunud kiudude massist, mis saadakse kivimite töötlemisel kõrgel temperatuuril. Saadud kiudude tüüpiline läbimõõt on 2–6 mikromeetrit. Mineraalvill võib sisaldada sideaineid, sageli Ter-polümeeri ja tolmu vähendamiseks õli.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.032–0.044 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 2.70 – 2.85 |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | – |
| Tihedus kg / m3 | – |
| Soojusjuhtivus m2/s | – |
| Auru läbilaskvus | JAH |
Klaas- mineraalvill on valmistatud klaaskiududest, mis on sideaine abil viidud villaga sarnase tekstuurini. Protsess püüab klaaskiudude vahele palju väikseid õhutaskuid ja need väikesed õhutaskud loovad kõrged soojusisolatsiooniomadused. Materjali tihedust saab muuta rõhu ja sideaine sisalduse kaudu.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.035 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 2.85 |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | 1030 |
| Tihedus kg / m3 | 20 |
| Soojusjuhtivus m2/s | 0.0000016 |
| Auru läbilaskvus | JAH |
Tselluvill on valmistatud kasutatud ajalehtedest. Paber purustatakse ja saadud massile lisatakse anorgaanilisi sooli, näiteks boorhapet, mis on vastupidav tulele, hallitusele, putukatele ja kahjuritele.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.035 – 0.040 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = 2.632 |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | 2020 |
| Tihedus kg / m3 | 27 – 65 |
| Soojusjuhtivus m2/s | – |
| Auru läbilaskvus | JAH |
Vahtklaasi valmistatakse tavapäraselt taaskasutatud klaasist või mineaalsetest alusmaterjalidest nagu liiv. Vahtklaasi poorid on suletud ning õhutaskuid täidab 99% osas CO2.
| Soojusjuhtivus / λ (lambda) | 0.041 W / m . K |
| Soojustakistus (R) | 100mm K⋅m2/W = |
| Soojusmahtuvus J / (kg . K) | 1000 |
| Tihedus kg / m3 | 115 |
| Soojusjuhtivus m2/s | 4.2 · 10–7 |
| Auru läbilaskvus | Ei |