Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Usaldusväärseim ehitusmaterjalide maaletooja | Tasuta telefon: 1900 | E-mail: bestor@bestor.ee
Kivikatused on kasutusel olnud sajandeid, kaunistades ajalooliste hoonete, losside ja kirikute tippe. Euroopas ja Aasias on kivist katuseid tehtud juba mitu tuhat aastat, Eestis umbes seitsesada aastat. Ehitusmaterjalide turg ja tehnoloogia on pidevas arengus ja tulemuseks on uued ja tipptasemel ehitusmaterjalid. Vaatamata sellele, et kaasaegses arhitektuuris kasutatakse palju siledaid klaasfassaade, lamekatuseid ja innovatiivseid materjale, on katusekivi kasutamine viilkatuse ehitamisel endiselt aktuaalne ja hea valik. Kivikatuse püsiv ilu, funktsionaalsus ja vastupidavus on omadused, mis käivad arenguga kaasas ja on end sajandite jooksul tõestanud.
Termin kivikatus hõlmab enda alla mitmeid erinevaid katusekatte liike. Viilkatuste jaoks kasutatavad kivid võivad olla väga erinevad ning materjali valik sõltub nii geograafilisest asukohast, ajaloolistest traditsioonidest, esteetilistest eelistustest kui muidugi ka eelarvest. Ajalooliselt on kasutusel olnud eelkõige keraamiline kivi ja kiltkivi.
Tänapäeval on lisandunud hulk teisi tootmisviise nagu näiteks betoon ja kiudtsemendist kivikatused. Kivikatuse puhul kuuleb Eestis vahel nimetust Monier katus. Tegelikult on see katusekivide tootmisettevõtte BMI Monier nimi. Antud ettevõte on Eesti kõige laiema valikuga katusekivide müüja ning juba pikalt turul olnud, sellest ka selline rahvanimetus. Antud artikkel annab ülevaate levinumatest katusekividest ning kivikatuse ehitusest ja hooldusest.
Ajalooliselt tuntud savist ehitusmaterjalile on juurde tulnud betoon. Betoon koosneb looduslikest materjalidest, millest on kerge valmistada tugevaid ja väga täpse mõõduga katusekive. Seega on tänapäeval katusekivid valmistatud sageli hoopis betoonist. Betoonkatusekivid on raskemad, kuid väga heade omadustega, mistõttu nende keskmiseks elueaks korrektse hoolduse juures loetakse umbes 100 aastat.
Enamik betoonkatusekive on pinnatöötlusega, mis kaitseb toodet varajases ja kriitilises staadiumis. Kõik betoonkatusekivid on värvitud, et anda neile sobiv välimus, kuid erinevalt keraamilistest katusekividest tuhmub nende värv aja jooksul. Betoonkividele kantav värv ei mõjuta nende eluiga, küll aga esteetilist välimust aastate möödudes. Betoonkatusekivide värvikindluse tagamiseks kasutavad tootjad üldjuhul erinevaid meetmeid nagu näiteks läbivärvimine või akrüülkattega katmine.
Kiltkivi on ainulaadse välimusega looduskivi, mis on kõva, tihe ja peene struktuuriga. Samuti pakub kiltkivi väga sügavaid värvivariatsioone. Tegemist on väga ilmastikukindla, pika kasutusaja ja esteetiliselt atraktiivse kivimiga. Kiltkivi võib kesta üle sajandi ja sobida praktiliselt iga arhitektuuristiiliga.
Ta pakub usaldusväärset ja vastupidavat kaitset peaaegu kõigi ilmastikumõjude eest ning annab ilusa ja loodusliku välimuse nii uuele kui ka vanale hoonele. Seda materjali saab kasutada nii katuse- kui ka fassaadimaterjalina. Kiltkivi kasutati ehitusmaterjalina juba keskajal, kuid võib öelda, et viimase aastakümne jooksul on kiltkivi kasutamine fassaadi- ja katusematerjaline drastiliselt tõusnud.
Üldiselt võib öelda, et kiltkivil on väga palju häid omadusi, mistõttu on ta ka aina populaarsemaks muutumas. Kõige suurem miinus on selle materjali puhul hind: kiltkivi katusekivid on teistest katusekividest kallimad. Tulenevalt sellest on tänapäeva tehnoloogia abil kiltkivile iseloomuliku välimuse saavutamiseks loodud erinevaid alternatiive.
Üheks selliseks katusekatte tüübiks on komposiitkiltkivi. Seda tüüpi kiltkivi valmistatakse erinevatest materjalidest, sealhulgas kiudtsemendist ja plastikust. Komposiitkiltkivi on palju kergem kui looduslik kiltkivi, mistõttu seda on lihtsam paigaldada ja algmaterjalist sõltuvalt on see tavaliselt ka soodsam.
Looduslikust savist põletatud kivid ehk keraamilised katusekivid on kõige traditsioonilisem kivikatuse materjal. Savi loomulik hallikas-must värv ning sile ja tihe tekstuur on muutnud selle aastasadade jooksul üheks lemmikuks ehitusmaterjaliks. Keraamiliste katusekivide tootmine on tänapäeval segu käsitööst ja masintöötlusest. Keraamilise kivi tootmistehnoloogia võib erineda vastavalt toorme omadustele, toodetavale kivitüübile ja kattematerjali nõuetele.
Savikive on võimalik soetada erinevate pinnaviimistlusega:
Naturaalne – kõige tavalisem lahendus on naturaalne savikivi, mida eraldi ei toonita. Sellise viimistluse puhul on kivi toodetud homogeensest põletatud savist, mis tagab loomulikud värvitoonid. Sellist kivi võib võrrelda tavalise savipunase lillepoti materjaliga. Kivi peamisest pinnast võib kivisse küll vett imbuda, kuid kuivade ilmadega kuivab see taas välja. Kivi alla niiskust ei sattu ning niiskustilkasid ei moodustu.
Kristallangobeeritud – savikivi on kaetud pigmenteeritud savi kihiga (angoobikiht), mille peale omakorda on lisatud väheses koguses peeneks purustatud klaasi. Sisuliselt kantakse kivile eraldi peale vedela savi kiht, mis tekitab sileda vetthülgava pinna. Angoobe pakutakse erinevates värvitoonides ning oma mati pinnaviimistlusega on nad väga populaarsed. Oluline on märkida, et lõppviimistlus on hingav.
Glasuuritud – pigmenteeritud savi kihile lisatakse suuremas koguses purustatud klaasi – mida enam klaasi, seda läikivam ja klaasjam pind saavutatakse. Selline kiht muudab kivid veekindlaks ning mittehingavaks materjaliks. Klaasisisaldus annab kivile tugeva kriimustuskindla viimistluse. Klaasjale kattele sammal ei teki ja kivid näevad aastakümneid välja nii nagu nad oleks äsja paigaldatud.
Kuna kõik keraamilise kivi katted on kivile põletatud, on nad ajas püsivamad kui värv betoonkivil. Samas on normaalne, kui naturaalse ja kristallangobeeritud savikivist katustele tekib ajaga looduslik rohekas või kollakas sambla- või vetikakirme. Seda saab eemaldada spetsiaalse kemikaali abil.
Betoonist katusekivid on soodsamad kui keraamilised kivid.
kaasaegsed betoonkivid on väga tugevad ja ilmastikukindlad. Betoonkivikatuse eluiga võib olla kuni 130 aastat. Muretsema ei pea ka tugeva tuule pärast, kuna betoon on raske, ning tuul ei vii katust minema.
Betoonkivi on sobiv materjal enamik tüüpi katustele ning võib kaunistada igas stiilis maju ja hooneid.
Betoonist katusekividel on suur valik värvitoone ja erinevaid vorme.
Ükski katusekivi ei ole täiesti mustuse- ja samblikukindel. Tänu erinevatele pinnatöötlustele suudavad paljud kivid neid katusest väga kaua eemal hoida. Tänu arenenud tehnoloogiale on betoonkatuse remontimine kiire ja lihtne.
Betoonist katusekivi välimus on kena ning tõstab maja väärtust.
Põletatud savi on oranžikaspruuni värvi. Keraamilise katusekivi ilu seisneb savimaterjali loomuliku vananemisega kaasnevates värvivarjundite muutustes. Värvi pleekimine ja kadumine on välistatud ning aeglane muutus piirdub värvuse ühtlase tumenemisega, mis on keraamiliste katusekivide tootmisprotsessi eripära. Kokkuvõttes värvitooni muutus isegi parandab viimistletud katuse välimust.
Pinna tiheduse tõttu savikivi üldjuhul ei sammaldu. Samuti ei teki probleeme korrosiooniga.
kaasaegsed masintöödeldud plaadid on äärmiselt tihedad ja vastupidavad. Kasulik eluiga on reeglina vähemalt 70 aastat. Savi omadustest tulenevalt talub see katusematerjal hästi suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Kuna kõik keraamilise kivi katted (viimistlus) on kivile põletatud, siis on nad ajas väga püsivad. Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu.
keraamilistel kividel on lai valik just kuju osas. Monier katusekive on kahest erinevast materjalist ning üle 5 erineva kuju ning viimistlusega.
Kivikatuse ehitamine on põhjalik ja töömahukas protsess, mis nõuab oskuslikku käsitööd. Vastavalt katusekivile on kivikatuse paigaldus veidi erinev, kuid üldjoontes on ehituse protsess järgmine:
Katusekonstruktsiooni ettevalmistamine
Katuse olemasolev konstruktsioon, tavaliselt puidust või metallist, kontrollitakse ja vajadusel parandatakse, et tagada selle võime kanda kivide kaalu. Kivikatus on kaalult raskem kui mõne muu kattega katus, seega tuleb veenduda, et aluskonstruktsioon on terve ja tugev ning vajadusel teostada lisatoestus või konstruktsiooni parandus.
Kivide valik
Kui katuse aluskonstruktsiooni seisukord on teada, on ka lihtsam valida sobivam kivi. Kivid valitakse suuruse, paksuse, kvaliteedi, välimuse ja hinna põhjal.
Aluskatte paigaldamine
Nagu iga katusekatte puhul, siis tuleb katuse konstruktsiooni kaitsmiseks niiskuse eest paigaldada aluskatte kiht ka kivikatuse puhul.
Kivikatuse paigaldus
Pärast aluskatte kihti, paigaldatakse roovitus ning ehitatakse välja neelusõlmed.
Kivikatuse paigaldust alustades on soovitatav märkida katusele nö. paigaldusliinid. Paigaldusliinide märkimiseks tuleks kasutada märkenööri ja märgistada ära alumise räästa liin, parem äärekivide liin ja ülemine harjakivide liin.
Vastavalt valitud kivile paigaldatakse kivid ridadesse või erimustrisse. Üldiselt alustatakse kivide kinnitamist katuse paremast alumisest äärest.
Igal materjalil võib olla oma eriline kinnitamisviis, millest saab infot müüjalt ja tootelehelt. Tavaliselt kasutatakse katusekivide kinnitamiseks spetsiaalseid klambreid või kruvisid. Põhitõde on aga see, et iga tükk peab olema omavahel haakuv, et luua võimalikult veekindel kate.
Kivide paigutamine nõuab sageli oskuslikku käsitööd, seega on soovitatav kivikatuse paigaldamine jätta spetsialistide hoolde.
Lõppviimistlus – plekitööd, drennaaž
Üldiselt ei pea kivikatust kuidagi eraldi viimistlema. Katusekivi on kas naturaalset värvi või tehases sobivasse värvitooni värvitud ning sobiva pinnakattega kaetud. Viimase etapina tuleb kivikatuse puhul teostada katuseääre ja läbiviikude plekitöid. Katuse perimeetrile tuleb paigaldada vihmaveerennid ja veeäravoolutorud.
Kivikatus ei nõua palju hooldust, kuid katuse ilu ja funktsionaalsuse säilitamiseks peaks seda siiski regulaarselt kontrollima ja vajadusel puhastama. Õigeaegne hooldus võib pikendada kivikatuse kasutusiga mitmele põlvkonnale. Toome välja mõned olulisemad kivikatuse hooldustööd:
Kivikatuse pesemine sõltub sellest, kui palju mustust ja sammalt sinna tekib. Katuse põhjapoolne külg sammaldub alati kiiremini, kuid katusepesu on soovituslik teha tervele katusele ühekorraga.
Üldiselt on kivikatuse korrektse paigalduse korral võimalikud niiskuslekked peaaegu võimatud. Katusekivide vahetust tuleb ette üsna harva ning seda tuleb teha üldiselt siis, kui kui katus on saanud vigastada tugeva löögi tõttu. Üldiselt nõuab kivikatus väga vähe hooldust ja peamine töö on vajaduspõhine sambla eemaldus.
Kivikatus on teadaolevalt populaarne ja usaldusväärne katus. Savist, betoonist või kiltkivist katusekivide eelistamine on tihtipeale ainult maitseküsimus. Kõik kolm varianti näevad head välja ja peavad kaua vastu. Tihtipeale saab otsustavaks materjali hind, mis on betoonkatusekivil kõige taskukohasem. Kivikatused on kauakestvad, keskkonnasõbralikud, energiatõhusad, vaiksed, mädaniku ja kahjuri kindlad ning lisaks eeltoodule on nad ka madala hoolduvajadusega. Kivikatused on sajandeid kasutusel olnud ning on suutnud püsida konkurentsis ka tehnoloogia arenguga. Kivikatus püsib ajatu elegantsi, jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse sümbolina.
